Naised juhatustes ei ole enam esindatuse küsimus — see on vastutuse küsimus
Aastaid on arutelud naiste osaluse üle juhatustes keskendunud peamiselt esindatusele — protsentidele, kvootidele ja võrdsuse eesmärkidele. Esindatus on oluline, kuid juhtimise kontekst maailmas on põhjalikult muutunud. Täna ei ole küsimus ainult selles, kes istub otsustuslaua taga, vaid selles, kas juhid on valmis tegutsema maailmas, mida iseloomustavad süsteemsed riskid, planeedi piirid ja kiired muutused.
Juhtimisotsused mõjutavad nüüd mitte ainult ettevõtteid, vaid ühiskonda ja looduskeskkonda tervikuna.
Elame reaalsuses, kus kliimarisk on finantsrisk, elurikkuse vähenemine majandusrisk ja sotsiaalne ebastabiilsus äririsk. Rahvusvahelised organisatsioonid käsitlevad keskkonna- ja sotsiaalseid tegureid üha enam majandusliku stabiilsuse osana ning kestlikkusega seotud regulatsioon kiireneb nii Euroopas kui maailmas.
Seetõttu ei ole juhtimine enam üksnes finantstulemuste või vastavuse küsimus. See on süsteemsete riskide juhtimine ajas.
See viib olulise järelduseni: kestlikkus ei ole enam kommunikatsiooniteema — see on juhtimiskompetents.
Tänapäeva juhatused peavad mõistma omavahel seotud riske, pikaajalist väärtusloomet, eetilist vastutust ning planeedi piire — teaduslikku raamistikku, mis määratleb inimkonna turvalise tegutsemisruumi. Mitmed neist piiridest on juba ületatud, mis suurendab ebastabiilsust majanduses ja ühiskonnas.
Kui tegutsemiskeskkond muutub, muutub otsuste kvaliteet kriitiliseks.
Just siin muutub mitmekesisus — sealhulgas sooline mitmekesisus — strateegiliselt oluliseks.
Uuringud näitavad järjepidevalt, et mitmekesised juhtimismeeskonnad teevad paremaid strateegilisi otsuseid, juhivad riske tõhusamalt ning saavutavad tugevama pikaajalise tulemuse. McKinsey, MSCI ja Credit Suisse’i analüüsid seostavad soolist mitmekesisust suurema finantsvastupidavuse, innovatsiooni ja kestlikkuse tulemustega.
Keerulises keskkonnas muutub ühetaoline mõtlemine riskiks. Mitmekesine mõtlemine muutub eeliseks.
Seetõttu ei ole naiste suurem osalus juhtimises ainult võrdsuse küsimus. See on juhtimisvajadus.
Hoolimata edusammudest on lõhed endiselt olemas. Euroopas moodustavad naised ligikaudu kolmandiku juhatuse liikmetest, kuid mõju ei ole alati võrdne. Võim kujuneb rollide, vastutuse ja strateegilise mõju kaudu ning eriti suur lõhe püsib tegevjuhtkonna tasandil.
Eesti on huvitav paradoks. Oleme üks maailma digitaalsemaid ühiskondi, kuid naiste osakaal ettevõtete juhtimises on endiselt tagasihoidlikum kui mitmes Euroopa riigis. See viitab, et küsimus ei ole talentides, vaid ligipääsus ja arenguteedes.
Kui soovime rohkem naisi juhtimisse, ei saa alustada juhatuse ukse juurest.
Juhatused ei sünni juhatuse laua taga. Need kujunevad aastate jooksul hariduse, kogemuste, mentorluse ja võimaluste kaudu.
Seetõttu on haridus tuleviku juhtimise kvaliteedi keskne alus.
Kuna juhtimine muutub keerulisemaks, peab muutuma ka haridus. Tulevased juhid vajavad süsteemset mõtlemist, kestliku arengu mõistmist, eetikat ja pikaajalise vastutuse tunnetust ühiskonna ning looduse ees. Just seetõttu on olulised algatused nagu UNESCO Greening Education Partnership programm, mis rõhutab, et kestlikkusharidus ei ole ainult keskkonnateadlikkus — see on tulevaste otsustajate ettevalmistamine.
Haridus on juhtimise infrastruktuur.
Lõppkokkuvõttes ei ole tulevik midagi, mis lihtsalt juhtub.
Tulevik on midagi, mida me loome oma tänaste otsustega.
Kui juhtimises on mitmekesisus, muutub võimalikuks tasakaal — majanduse, looduse ja inimeste heaolu vahel.
Küsimus ei ole enam selles, kas muutus tuleb.
Küsimus on selles, kes seda juhib.
- Rockström et al. (2009; 2023 updates) — Planetary Boundaries
- McKinsey (2020) — Diversity Wins
- MSCI (2019) — Women on Boards and ESG
- Credit Suisse Gender 3000
- OECD Corporate Governance Factbook
- European Commission Women on Boards Directive
- UNESCO Greening Education Partnership
Autor
Siiri Tiivits-Puttonen
Chair, BPW International Standing Committee on Environment & Sustainable Development
Contributor to UNESCO Greening Education Partnership
