Tekstiilitööstuse pahupooled ja ringmajandus
Autor: Mirell Merirand, Zero waste koolitaja
Tekstiil ja rõivad on igapäevaelu oluline osa ja maailmamajanduse oluline sektor. Raske on ette kujutada maailma tekstiilita ja veel vähem riieteta. Riided pakuvad mugavust ja kaitset ning on paljude jaoks oluline individuaalsuse väljendus. Tekstiilitööstus on samuti oluline sektor maailmamajanduses, pakkudes tööd sadadele miljonitele inimestele. Vaatamata nendele eelistele on riiete kujundamise, tootmise ja kasutamise viisidel selgeid puudusi.
Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse keskmes on põhiliselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (mikroettevõtteid on 88,8% ja suurettevõtteid vaid 0,2%). Kogu antud valdkonna tööstusettevõte arvust 67% moodustavad rõivatööstusettevõtted ning 37% tekstiilitööstusettevõtted. 162 miljardi suurusest käibest moodustas 2019. aastal rõivatööstus 45%, tekstiilitööstus 51% ning keemiliste kiudude tootmine 4%. (EURATEX, 2020).
Kiirmood ja selle mõju keskkonnale
Viimase 15 aasta jooksul on rõivatootmine ligikaudu kahekordistunud, mille põhjuseks on kasvav keskklass kogu maailmas ja suurenenud müük elaniku kohta küpses majanduses. Viimase tõusu taga on peamiselt “kiirmoe” nähtus, uute stiilide kiirem ümberkujundamine, aastas pakutavate kollektsioonide arvu suurenemine ja sageli ka madalamad hinnad. Alates 2000. aastast on eurooplased ostnud rohkem rõivaesemeid, aga kulutanud selleks vähem raha. Seega saame öelda, et kiirmood soodustab tarbimise kasvu ning samal ajal lüheneb toodete eluiga.
Kõik see toimub keskkonna arvelt, sest praegune rõivaste tootmise, turustamise ja kasutamise süsteem toimib peaaegu täielikult lineaarse mudeli järgi (võta, kasuta, viska ära). Suures koguses taastumatuid ressursse kaevandatakse rõivaste tootmiseks, mida kasutatakse sageli vaid lühikest aega (arvatakse, et enam kui pool toodetud kiirmoest utiliseeritakse vähem kui aastaga). Seejärel lähevad materjalid peamiselt prügimäele või põletamisele. Kirjeldatud mudelil on palju negatiivseid keskkonna- ja ühiskondlikke mõjusid.
Näiteks tekstiilitootmise kasvuhoonegaaside koguheide, mis on 1,2 miljardit tonni aastas, on suurem kui kõigi rahvusvaheliste lendude ja merelaevanduse heitkogused kokku. Mürgised kemikaalid, mida riiete värvimiseks ja töötlemiseks kasutatakse, mõjutavad nii töötajate kui ka riiete kandjate tervist ning satuvad keskkonda, kust neid on väga raske ja osaliselt juba võimatu kätte saada.
Mikrokiudude keskkonnamõju
Riiete pesemisel eraldub rõivastest (polüesterkangad ja muu sünteetiline kiud) plastikust mikrokiude, millest umbes pool miljonit tonni igal aastal soodustab ookeanireostust – 16 korda rohkem kui kosmeetikatoodetest saadavad plastikust mikrohelmed. Need negatiivsed mõjud kasvavad vääramatult ja võivad tulevikus olla katastroofiliste tagajärgedega. Lineaarse süsteemi järgi tootmine jätab kasutamata majanduslikud võimalused, survestab ressursse, saastab looduskeskkonda ja selle ökosüsteeme ning avaldab olulist negatiivset ühiskondlikku mõju kohalikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil.
Kahju keskkonnale väljaspool Euroopat
Euroopa tarbija viskab igal aastal ära umbes 11 kilo tekstiile. Kasutatud rõivaste eksport Ida-Euroopa maadesse, Aasiasse ning Aafrikasse on märkimisväärne ning selle maht üha suureneb. Ekspordiks kõlbmatud tekstiilid põletatakse või ladestatakse prügilatesse, ümbertöötlemisemäär on väga madal. Tekstiili- ja rõivatööstuse keskkonnamõju mõjutatavad järgmised faktorid: ressursside kasutus, maakasutus, kliimamuutused ning heitmete teke. Enamik mõjudest, mis on seotud tekstiili- ja rõivatööstusega ilmnevad väljaspool Euroopat, kus peamiselt toimub tootmine.
Näiteks 85% toormaterjali kasutusest, 92% vee kasutusest, 93% maakasutusest ja 76% kasvuhoonegaaside emissioonist toimub väljaspool Euroopat.
Uus tekstiilimajandus põhineb ringmajanduse põhimõtetel
Ringsema majandusmudeli poole liikumine on oluline, et vähendada sektori survet ja mõju keskkonnale. Oluline on rakendada ringmajanduse mudeleid, mida omakorda toetab arukas materjalide kasutus ja disain, tootmine ning turustamine, kogumine, korduskasutamine ja materjalide ringlussevõtt (European Environment Agency, 2019).
Tööstuse ümberkujundamine uue tekstiilimajanduse juurutamiseks nõuab süsteemitasandi muutusi koos enneolematu pühendumuse, koostöö ja uuenduslikkusega. Olemasolevaid jätkusuutlikkusele või ringmajanduse osalistele aspektidele keskenduvaid tegevusi tuleks täiendada kooskõlastatud ja globaalse lähenemisviisiga, mis vastab võimaluse ulatusele. Selline lähenemisviis koondaks tööstuse võtmeisikud ja muud sidusrühmad uue tekstiilimajanduse eesmärgi taha, seaks ambitsioonikad ühised kohustused, käivitaks väärtusahelatevahelised näidisprojektid ning korraldaks ja tugevdaks üksteist täiendavaid algatusi (Ellen MacArthur, 2017).
Allikad
EURATEX, Economic and Statistics (2020). Facts and Key Figures of the European Textile and Clothing Industry. https://euratex.eu/facts-and-key-figures/
Ellen MacArthur Foundation (2017). A new textiles economy: redesigning fashion’s future, Ellen MacArthur Foundation. United Kingdom. https://www.ellenmacarthurfoundation.org/assets/downloads/publications/A-New-TextilesEconomy_Full-Report_Updated_1-12-17.pdf
European Environment Agency (2019). Reducing loss of Resources from waste management is key to strengthening the circular economy in Europe. https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-management/reducing-loss-of-resourcesfrom
