Majandus käib ringselt sissejuhatus

Autor: Mirell Merirand, Zero waste koolitaja

Ühiskonnana mõistame, et tarbimise ohjeldamine ja ressursside säästlikum kasutamine on võti liikumaks keskkonnahoidliku käitumise ja majandamise suunas. Tuleviku ideaal, kus mitte miski ei muutu jäätmeks, vaid on millegi uue algmaterjal, ongi ringmajandus (ja üks osa rohepöördest).

Ringmajandus keskendub kapitali taastootmisele, käsitledes nii looduslikku, sotsiaalset, tehislikku kui ka inimkapitali. Sellega kaasneb materjalide ringluses hoidmine, ringluse aeglustamine erinevate majandusprotsesside kaudu ning parem toodete ja teenuste ringlus. Ringmajanduse mõiste ei tähenda seega vaid materjalide taaskasutusse suunamist ja jäätmete sorteerimisprobleemide lahendamist. Tegemist on paradigma muutusega mis vaikselt, kuid kindlalt kaasab kõiki ühiskondlikke valdkondi.

Siiamaani toimiva lineaarse majandusmudeli järel, mis lühidalt kokkuvõttes on ressursi ühesuunaline “võta, kasuta, viska ära” teekond, annab ringmajanduse kontseptsioon meile raamistiku ja keskendub kogu ühiskonda hõlmavatele positiivsetele kasuteguritele. Täpsemalt tähendab see tootmise ja tarbimise süsteemis rõhu asetamist võimalikult väikestele kadudele, mille tulemusena tooted kestavad kaua, materjalid on ohutult ringluses ning loodusressursse kasutatakse kestlikult. Esikohale seatakse ressursside jätkusuutlik kasutamine ning eesmärk on majanduskasv eraldada taastumatute toormete kasutamisest. Juba ringlusse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt.

Ringmajanduse disaini põhimõtted

Likvideerida jäätmed ja reostus disainiprotsessis

Jäätmed ja reostus tekivad peamiselt vigase toodete disainimise tõttu. Need on tegevuste tagajärjed mis on tehtud disaini etapis, kuid see otsus mõjutab hiljem keskkonda umbes 80% ulatuses. Kui me muudame oma mõtteviisi ja näeme jäätmeid kui disaini poolt tekitatud vigu ning rakendame uusi materjale ja tehnoloogiaid, siis jäätmeid ja reostust ei teki.

Toodete ja materjalide ringluses hoidmine

Kuidas luua olukord, kus me kasutame asju jäädavalt? Peame tootma viisil, et neid saaks hiljem uuesti kasutada, parandada ja ümber töödelda.

Looduslike süsteemide taastamine

Keskkonnale vähem kahju tegemine ei ole enam lahendus – me peame hoopis mõtlema, kuidas teha rohkem head. Kui me anname väärtuslikud toitained tagasi loodusele, pinnasesse ja teistele ökosüsteemidele, siis on meil võimalik suurendada loodusvarasid.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035” ( https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia) näeb ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Selle saavutamiseks on muuhulgas ette nähtud keskkonnakestlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise soodustamine materjalide ringlussevõtu ja teisese toorme kasutuse suurendamiseks.

Lisaks Eesti strateegilisele raamistikule reguleerivad ringmajanduse valdkonda ka paljud Euroopa Liidu kokkulepped ja direktiivid. Üheks kõige rohkem viidatud dokumendiks on Euroopa Roheline kokkulepe, kus ringmajandus on üks EL-i rohelise kokkuleppe kolmest alustalast kliima ja elurikkuse valdkondade kõrval.

Ringmajanduse visioon

Selleks, et nii üksikisiku kui ka kollektiivi jõupingutused oleksid kooskõlas ja tagaksid eduka ringmajanduse toimimise Eestis, on oluline sellest ühtmoodi aru saada.

Abiks on ringmajanduse valges raamatus välja toodud visioon:

Tõhusa ringmajanduse rakendamisega tagatakse tasakaal ettevõtluse ja keskkonnakoormuse vahel, tõstes konkurentsivõimet ja säilitades toorainete varustuskindlust. Eestis kasutusel olevate ressursside tarneahel on selge ja võimalikult lühike. Kasutame ja tarbime kõiki ressursse targalt ja keskkonda hoidvalt ning see muudab meie ühiskonna kestlikuks. Looduskeskkonna ressursse kasutatakse kestlikult, võimaldades nende säilimise ja taastumise järgnevatele põlvedele. Tooted on kauakestvad ja materjalid on ohutult, pikalt ringluses. Ringmajanduse keskmes on ressursside kasutamise vähendamine, digitaalsed lahendused ja uued ärimudelid, mis ergutavad ka koostööd erinevate ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Meil on olemas piisav ekspertide järelkasv, mis tagab süsteemi jätkusuutlikkuse ning arenemise.

Loe lisaks

Ringmajanduse valge raamat, 2022. https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf
The cirular economy in detail. Deep dive. https://ellenmacarthurfoundation.org/the-circular-economy-in-detail-deep-dive
Euroopa Liidu ringmajanduse pakett. https://ringmajandus.envir.ee/et/euroopa-liidu-ringmajanduse-pakett
Pakett „Eesmärk 55“ https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition/
Euroopa Roheline kokkulepe. https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et