Kiirmood – odavad riided millise hinnaga?
Autor: Ingrid Eomois
Paljud meist on ostnud moeka ja odava pluusi või kleidi, seda vahest paar korda kandnud ning siis ära visanud. Kui tihti küsime, kust meie riided tulevad ja kuidas mõjutab nende tootmine keskkonda?
Kiirmood on moetööstust märgatavalt muutnud keskkonna- ja inimõiguste arvelt. Kiirmoe ärimudel põhineb loodusressursside ja inimtööjõu ärakasutamisele, et pakkuda tarbijatele moekaid ja odavaid rõivaid enneolematu kiirusega.
Kiirmood on suur ja kiiresti kasvav tööstusharu: viimase 20 aasta jooksul on uute rõivaste arv maailmas peaaegu kahekordistunud ning moe tarbimine on suurenenud koguni 400%. Arvestades kiirmoe negatiivset mõju keskkonnale, peaks see olema murekohaks kõikidele moetarbijatele.
Kuidas kiirmood keskkonda mõjutab?
Kasvuhoonegaasid: kiirmood on oluline panustaja kliimakriisi, vastutades kuni 10% maailma süsinikdioksiidi heitkogustest – sama palju, kui Euroopa Liit! ÜRO prognoosi kohaselt suureneb tekstiilitootmisest pärinevate heitegaaside hulk 2030. aastaks 60%.
Tekstiilijäätmed: Ellen MacArthur Foundation’i andmetel toodab moetööstus igal aastal üle 92 miljoni tonni tekstiilijäätmeid – siia kuuluvad nii tootmise käigus tekkinud jäägid kui ka tarbijate poolt ära visatud riided. Riiete kehv kvaliteet aitab kaasa rõivaste piiratud elueale. Sünteetilised kiud, mida kiirmoebrändid sageli eelistavad, nagu polüester ja nailon, on põhimõtteliselt naftast valmistatud plastik ning nende lagunemine võib võtta kuni tuhat aastat.
On kurb tõsiasi, et kaasaegne moetarbimine tekitab suures koguses tekstiilijäätmeid, millest suurem osa põletatakse, ladestatakse prügilates või eksporditakse arengumaadesse.
Mikrokiud ja mikroplast: riiete (eriti sünteetiliste materjalide) pesemisel satuvad pesumasina kaudu meie reovette mikrokiud ja mikroplast. Igal aastal lõpetab ookeanis 500 000 tonni mikrokiude – see kogus on võrdne 50 miljardi plastikpudeliga.
Veekasutus: Intensiivne tootmisprotsess kulutab suures koguses vett. Teame, et näiteks puuvillakasvatus üks veerikkamaid põllumajandusharusid. Moetööstus tarbib igal aastal umbes 79 triljonit liitrit vett ja tekitab umbes 20% tööstuslikust reoveest. Uskumatu, kuid ühe T-särgi valmistamiseks võib kuluda kuni 2700 liitrit vett!
Töötingimused: Arengumaades asuvates vabrikutes jätavad töötingimused sageli soovida. Paljud töölised (peamiselt noored naised) ei saa inimväärset palka ja neil puuduvad elementaarsed tööõigused.
Äratoodud numbrid ja faktid rõhutavad vajadust jätkusuutlikuma ja eetilisema moe järele. Euroopa Liidus tekib igal aastal ligi 13 miljonit tonni tekstiilijäätmeid ja inimese kohta 12 kilo rõiva- ja jalatsijäätmeid. Muutused on õnneks õhus – Euroopa Liidus valmiva direktiivi eesmärk on panna rõivatööstus vastutama kogu tekstiili elutsükli eest. Uus strateegia puudutab muuhulgas kiirmoodi, tekstiilijäätmeid ja müümata jäänud riiete hävitamist. Eesmärk on, et kõik Euroopa Liidus müüdavad tekstiilid oleksid 2030. aastaks taaskasutatavad, parandatavad ja jätkusuutlikud.
Artiklis kasutatud allikad:
https://www.biologicaldiversity.org/
https://sustainability.uq.edu.au/
https://www.ellenmacarthurfoundation.org
Vaata ka:
“Naised ettevõtluses-roheline ja hooliv maailm” programmi raames loodud veebinare
