Siemens uurib Eesti tööstuse tulevikku, tuginedes Rootsi visiooniuuringule
Autor: Mari Bonnar
Kontakt: mari.bonnar@gmail.com
Juhtiva tehnoloogiaettevõtte Siemens’i juhtimisel viidi Rootsis läbi tööstuse tulevikustsenaariume otsiv uuring. Uuringu käigus määratleti Rootsi tööstuse arengu visioon aastaks 2030. Uuringu tulemusi rakendati nüüd ka Eesti tööstussektori tuleviku arengute modelleerimiseks aastaks 2035.
Pärast edukat Rootsi 2030 visiooni uuringut kaasas Siemens Eesti tööstusvaldkonna eksperdid, et hinnata leitud arengusuundade asjakohasust ja teostatavust Eestis järgmise kümnendi jooksul. Innovatsiooniliidri Rootsi 14 tööstuse arengu tulevikustsenaariumi tõenäosust hinnati Eesti kontekstis, et selgitada välja Eesti tööstuse jätkusuutliku arengu visioon aastaks 2035.
Rootsi on Euroopa innovatsioonitabelis esikohal. Rootsi on juba aastaid olnud eeskujuks tööstusliku digitaliseerimise, rohelise energia kasutuse ja koostööl põhinevate äriökosüsteemide alal. Eesti, on hetkel 16. kohal, kuid näitab suurt potentsiaali edetabelis tõusmiseks tänu digiriigi kuvandile, paindlikule tehnoloogiasektorile ja kasvavale pühendumusele kestlikkusele.
Eesti ekspertide tagasiside: viis olulisemat arengusuunda
Eesti ekspertide tagasiside Siemens’i 14le tulevikustsenaariumile näitab ettevaatlikku optimismi viies arengusuunas:
- Tehisintellekt ja andmepõhine tootmine: Paljud eksperdid usuvad, et Eestis võetakse kasutusele iseseisvalt õppivad tehisintellekti süsteemid ja kiire ühenduvus (5G/6G), võimaldades reaalajas otsuste tegemist ja nutikaid tootmisüksusi.
- Tööstuslik metaversum ja digitaalsed kaksikud: Selliste tehnoloogiate nagu metaversumis toimuv hooldus ja digitaalsed kaksiksüsteemid omaksvõtt tekitab veel kõhklusi. Mõned usuvad osalisse realiseerumisse, teised pole kindlad või viitavad erialasele puudujäägile.
- Ringmajandus ja detsentraliseeritud taaskasutus: See trend sai tugeva kinnituse. Vastajad ennustavad, et Eestis hakatakse tootmisprotsessi üha enam integreerima taaskasutust, eriti biopõhiste materjalide arenduse ja korduskasutusele orienteeritud ärimudelite kaudu.
- Low-code platvormid ja XOps inseneeria: Tööstusliku tarkvaraarenduse kiirendamiseks mõeldud low-code platvormide ja uute insenerilahenduste kasutuselevõttu nähakse Eestis olulise arengusuunana.
- Põhjamaade koostöö ringmajanduse nimel: Eesti lähedus ja tugevad sidemed Põhjamaadega loovad soodsa pinnase kestlikele koostöö-ökosüsteemidele, sealhulgas tarneahela läbipaistvusele ja uuendustele nagu aku-passid ja CO₂ jälgitavus.
Täiendavad arengusuunad ja tulevikupotentsiaal
Mõned osalejad tõid välja ka täiendavaid trende, mis võiksid mõjutada Eesti tööstuse arengut – näiteks massilise tootmise asendamine kõrge lisandväärtusega nišitootmisega, mis sobib Eesti kompaktse tööstusstruktuuri ja digivõimekusega.
Uuring peegeldab Siemens’i pühendumust tuua üleilmseid teadmisi kohalikku konteksti, pakkudes otsustajatele, ettevõtjatele ja uuendajatele tööriistu, et kujundada vastupidav, kestlik ja konkurentsivõimeline tööstustulevik aastaks 2035.
