Ringsed teenused: teenusmudelid, mis loovad väärtust

Autor: Kai Klein

Tiitel: Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert

Ressursside piiratus, kliimamuutused ning üleilmne keskkonnakriis sunnivad meid üha enam ümber hindama, kuidas toodame ja tarbime. Üha sagedamini otsime lahendusi, mis võimaldaksid teenuseid ja tooteid pakkuda väiksema keskkonnajalajäljega. Üheks keskseks strateegiaks selles suunas on ringmajandus, mille rakendusvormina on olulised tööriistad ringsed teenused kui keskkonna- ja majandussüsteemide jätkusuutlikuks kujundamiseks.

Ringsed teenused võimaldavad kasutada ressursse tõhusamalt ja süsteemsemalt, keskendudes mitte üksikutele toodetele, vaid kogu teenusmudelile. See tähendab üleminekut lineaarsetelt tarbimismustritelt – “tooda–kasuta–viska ära” – tsirkulaarsele kasutusloogikale, kus toode, selle komponendid ja materjalid jäävad kasutusse võimalikult kaua.

Muudatuste vajadus: kultuur ja harjumused

On arusaadav, et käitumismustrite muutmine on aeganõudev. Me oleme harjunud mugavusega, kus ostmine tähendab omamist ja tarbimist. Nagu õpetaja Lauri on öelnud: “Kui kõike ei jõua, tee pool.” Just see samm-sammuline lähenemine sobib ka ringsete teenuste kasutuselevõtuks – teha esialgu üks muudatus, näiteks rentida, mitte osta, või äraviskamise asemel parandada katkine ese ise.

Mida ringsed teenused endast kujutavad?

Ringsed teenused ei keskendu uute toodete valmistamisele, vaid olemasoleva väärtuse säilitamisele ja maksimaalsele kasutusele. Need teenused hõlmavad mitmeid mudeleid:

• Toode kui teenus (Product-as-a-service) – ettevõte ei müü toodet, vaid pakub selle kasutusõigust (nt tööriistade või kodutehnika rent);
• Parandus-, uuendus- ja ümbertöötamisteenused, mis pikendavad toodete eluiga ja vähendavad vajadust uue toote järele;
• Jagamisplatvormid, mis võimaldavad ressursside ühiskasutust ja paremat kasutustaset;
• Tagasivõtuteenused, mille kaudu tootja võtab kasutatud eseme tagasi ja suunab selle ringlusse või ümbertöötlemisse.

Oskused ja harjumused: miks me enam ei paranda?

Veel mõnikümmend aastat tagasi oli tavaline kodus katkisi esemeid parandada – oskused olid olemas ning esemed olid selleks sobivad. Nüüd  on olukord teine:

• tooted on tehniliselt keerukamad ja tihti sihilikult parandamatud;
• inimesed on kaotanud oskused või enesekindluse neid ise parandada.

Selle olukorra muutmiseks on vaja investeerida kogukondlikesse õpitubadesse, paranduskohvikutesse ja õppeprogrammidesse, mis aitavad taastada praktilised võimed ning tugevdavad isetegemise kultuuri.

Kolmepoolne kasu: keskkond, ettevõtja, tarbija

Ringsetel teenustel on mitmeid eeliseid:

• Keskkond: Vähenevad ressursikasutus ja jäätmeteke;,tootmine asendub kasutusea pikendamisega, parandamise ja korduskasutusega.
• Ettevõte: Tekib tugevam kliendisuhe, mille kaudu on võimalik pakkuda hooldust, täiendavaid teenuseid ja saavutada stabiilsem rahavoog.
• Tarbijad: Vähenevad tootega seotud kulud ja riskid (nt riknemine, vananemine, jäätmekäitlus). Samuti paraneb paindlikkus ja juurdepääs kvaliteetsetele toodetele.

Peamised väljakutsed ja arengutakistused

Ringsete teenuste laialdane rakendamine ei toimu üleöö. Peamised takistused on:

• Kultuuriline barjäär – eestlastele on omamine endiselt norm.
• Teenuse elutsükli haldamise keerukus – vajalik on toimiv logistikavõrgustik, varuosade kättesaadavus ja järelteenused.
• Õiguslik raamistik – mitmetes valdkondades (nt garantii, omandiõigus, jäätmevastutus) puudub ühtne regulatsioon.
• Alginvesteeringute vajadus – kuna tooted jäävad ettevõtte omandisse, tuleb katta kõrgemad käivituskulud.

Kokkuvõte: väärtus ei ole asjas, vaid kasutuses

Ringsed teenused ei ole pelgalt keskkonnahoidlik alternatiiv, vaid need tähistavad uut äriloogikat, kus kasu ei tulene mitte toote müügist, vaid selle pikaajalisest ja mitmekordsest kasutamisest. Eesti ettevõtetel on siin suur potentsiaal – sidudes digitehnoloogia, kestliku disaini ja ringmajanduse põhimõtted, saab kujundada teenuseid, mis on keskkonnasõbralikud, majanduslikult elujõulised ja ühiskonnale kasulikud.

Tulevik on teenusel, mitte tootel.