Peidetud jalajälg: Miks peaks iga ettevõtja oma jalajälge teadma?

Loo autor: Kertu Liebert,  EENA Roheklubi liige

Kas sina tead, kui suur on su ettevõtte jalajälg? Mitte ainult CO₂ tonnides, vaid selles, kui suur on selle tegelik mõju meie elukeskkonnale, inimestele ja tulevikule? Liiga sageli peame end „väikesteks“ ja arvame, et meie mõju on tühine võrreldes suurte organisatsioonidega. Suured asjad saavad aga alguse väikestest sammudest ja vastutus ei ole mitte ainult suurte kanda! Eesti selgroog on just väikeettevõtlus, mille igapäevased otsused meie homset kujundavad. Kõik on oluline, alates pakenditest ja transpordist kuni turunduse ning digitegevusteni välja. Selleks, et midagi muuta, tuleb ausalt tunnistada, kus me praegu oleme. Seega –  mõõdame jalajälge.

Mida mõõdame?

Kui räägime jalajälje mõõtmisest, siis läheb paljudel mõte kohe süsinikule. Tegelikult näitab jalajälg, kui ressursimahukalt tegutseme. See võib tähendada:

• digitaalse jalajälje suurust (nt. pilveruum, meilide maht, veebilehe energiatarve);
• tarneahela läbipaistvust (kas ostame võimalikult lähedalt, võimalikult eetiliselt jne);
• jäätmete ja toodete elutsükli mõju;
•  teenuste mõju ühiskonnale.

Mõõtmine  ei ole eesmärk omaette, kuid see annab teadmise tegelikust olukorrast. Teadmine annab lähtepunkti ja loob võimaluse teha otsuseid, mis olukorda parandavad.

Muutus ei lähtu ainult seadustest ja kestlikkust ei saa delegeerida ega allhanke korras lahendada –  see peaks olema  osa organisatsiooni kultuurist. Kui ettevõtte juht või asutaja ei tea, millised on jätkusuutlikkuse näitajad, siis jääb vastus leidmata ka klientidel, partneritel ja investoritel.

Me elame ajastul, , kus aus soov kasvõi vähehaaval midagi muuta, loob usaldust. Klient ootab eelkõige läbipaistvust ja õppimisvalmidust.

Alustuseks võib mõõta ka hinnanguliselt. Jalajälje arvutamine ei tähenda kohe tuhandeid eurosid ega keerukat tarkvara. Esimesed sammud võivad olla väga praktilised:

• Kui palju elektrit ja vett ettevõte tarbib?
• Kui palju ja kuhu töötajad sõidavad?
• Kui suur on e-posti või kodulehe serverikoormus?
• Kas kasutate korduvkasutatavaid või ühekordseid materjale?

Alustada võiks teenuse või toote elutsükli kaardistamisest. Nii saame hinnata võimalusi ebasoodsate mõjude vähendamiseks.

Me ei saa muuta seda, mille mõju me ei tea. Jalajälje mõõtmine on nagu ettevõtte tervisekontroll: kui selgub, et „vererõhk on veidi kõrge“ ehk teatud protsess on liiga ressursimahukas, saame teha valiku, kas võtame midagi ette või jätkame samamoodi.

Kui mõõtmine näitab ebamugavat tõde, siis ei ole mõtet seda peljata.  Seal, kus täna on jalajälg, võib homme olla innovatsioon. Nii mõnigi „ebasäästlik tegevus“ võib saada uue lahenduse koostöö, uue ärimudeli või isegi uue tooteseeria kaudu.

Kestlikkus ei ole ainult keskkonnateema. See on konkurentsieelis, brändilugu ja talentide hoidmise võti. Teadlikud töötajad ei taha töötada ettevõttes, mis ignoreerib tulevikku.

Täiuslikku hetke ei ole

Ära oota täiuslikku hetke, vaid alusta teekonda kohe! Jalajälje mõõtmine ei pea olema keeruline, kuid see peab olema aus. Võta üks teenus või üks toode, analüüsi seda ja küsi ka klientidelt, mis nende jaoks oluline on.

Suurim jalajälg võib vahel olla see, mille me jätame tegemata, sest „meil ei ole aega“, „pole veel valmis“ või „pole kohustust“.

Aga igal sammul on mõju ja sina ettevõtjana lood seda mõju iga päev.

Üks võimalustest jalajälge arvutada on Kliimaministeeriumi poolt loodud arvutusmudel Organisatsioonide KHG jalajälg | Kliimaministeerium. Küsimuste korral võta minuga ühendust Linkedinis.