Montessori lasteaed ja kool – vajalik ja võimalik täiendus Elva haridusmaastikul

Autorid: Kätrin Karu-Lavits/ Priit Lavits

Elva ja selle ümbruse perede igapäevases elus on lastehoiu kättesaadavus väga oluline teema. Nagu paljud lapsevanemad, vajame ka meie lastehoidu – peres kasvab kaks lasteaiaealist last. Üks neist on tänaseks leidnud toetava keskkonna Nõo lasteaia Montessori pedagoogikast inspireeritud rühmas ja teine veel valib omale sobivat.

Kindlasti ei ole hea lahendus, et mitmekesise hariduse omandamiseks peavad lapsevanemad valmima lastehoiu või kooli, , mis asuvad Elvast kaugel. See ei toeta kogukondlikku lähenemist ja põhimõtteid ning samuti ei ole kooskõlas riikliku haridusstrateegiaga 2035, mille esimestel lehekülgedel on sõnastatud ühe olulise eesmärgina: “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad”.

Lasteaedade ja koolide korralduse eest vastutab peamiselt KOV. Lasteaedades on pidevalt järjekorrad ning kooliealiste laste vanemate hulgas on palju neid, kes otsivad alternatiive Elva kombinaatkoolile. Just selle olukorra valguses otsime vastust küsimusele: kuidas pakkuda lastele sügavamat, individuaalsest vajadusest lähtuvat arendavat, armastavat ja turvalist keskkonda? Meie otsingud on viinud Montessori pedagoogikani, mis pakub läbimõeldud ja praktikas tõestatud lähenemist alates sünnist kuni 18. aastaseks saamiseni ning on igati rakendatav meie haridussüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

Kogemus noortega ja arusaam varasest toest

Kodanikualgatusena loodud Lohvik Kogemusõppe Akadeemia (www.lohvik.ee), mis tänavu alustab oma viiendat hooaega, on aidanud kaasa rohkem kui 100 noore arengule. Oleme kogenud, kuidas õigel ajal loodud tähenduslik keskkond – olgu see siis noorukitele või väikelastele – võib ennetada suuremaid muresid ja pakkuda tuge, muuhulgas vaimse tervise valdkonnas, aga kindlasti teadlikumate valikute tegemisel noorte tulevases elus.

Sellest kogemusest inspireerituna oleme põhjalikult uurinud väikelaste arengukeskkondi ning jõudnud veendumuseni: Elvas võiks ja peaks asuma alternatiivne lasteaed ja kool, mis toetaks laste individuaalset arengut süsteemselt ja terviklikult. Montessori meetodil põhinev lastehoid on just selline võimalus. Samuti on alternatiivse haridustehnoloogia pakkumine kooskõlas Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035-ga, mille ellu viimine on kohustuslik kõigile kooli ja hariduselu korraldajatele.

Mis on Montessori ja miks see on oluline?

Montessori haridusfilosoofia keskmes on lapse loomulik areng, iseseisvus ja praktilised oskused. Laps ei ole passiivne osaline, vaid aktiivne õppija, kellele antakse teadlik ja nähtamatult juhitud vabadus, struktuur ja keskkond enese arendamiseks. Montessori pedagoogikal toimivates haridusasututes luuakse ruum, kus laps:

• Õpib iseseisvalt ja enda vajadustele sobivas tempos teadusliku juhendamise baasil;
• Arendab praktilisi oskusi (näiteks riietumine, toidu valmistamine, koristamine);
• Evib vabadust ja vastutust, et arendada keskendumisvõimet ja sisemist distsipliini ning ise hakkama saamist;
• Õpib looduslähedases ja rahulikus keskkonnas;
• Kasvab ja toimetab koos erinevas vanuses lastega, mis tugevdab sotsiaalseid oskusi.

Montessori süsteem pärineb eelmise sajandi algusest ja on  tugeva teadusliku põhjaga.. Uue põlvkonna haridusteadlased ja innovaatorid liiguvad reformidega l väga sarnaste arusaamade ja suundade poole. On ime, kuidas sajand tagasi üks arst ja teadlane suutis üksi luua hariduse kontseptsiooni, milleni tänapäeval jõuavad suured teadlaste rühmad.

Montessori meetod on eriti tõhus laste puhul, kellel on arengu- või keskendumisraskused. Eestis on täna juba mitmeid näiteid edukalt toimivatest Montessori rühmadest, kus 30 lapse seas ei ole kord ega distsipliin probleemiks – see tõestab, etmetoodika toimib . Lähim Montessori pedagoogikale tuginev rühm avati 2024. aasta sügisel meie naabervallas, Nõos. Täna on lapsevanemad laste arenguga väga rahul ning ka juhendajate jaoks on metoodika ennast tõestanud. Huvi Montessorist inspireeritud rühma tegemiste vastu tuntakse nii teistest rühmadest kui ka väljastpoolt lasteaeda ning Nõo võib õigustatult uhkust tunda oma tublide juhendajate üle. Samuti tõstab alternatiivne haridusvõimalus oluliselt asukoha väärtust.

Oluline on ka Võru Väike Werrone kooli ja Kood/Võru kogemus, mis näitab kuidas uuenduslike ja lapse/nooruki/täiskasvanu vajadustest lähtuva õpikäsitluse rakendamisel tõuseb oluliselt kohaliku keskkonna väärtus ja atraktiivsus töö- ja elukohana. Suureneb ka investorite huvi regiooni vastu.  Võrus tublisti üle kümne aasta tegutsenud Waldorfkool koos lastehoiu ja -aiaga on kohalikku haridusmaastikku mitmekesistanud ja toonud aastate jooksul piirkonda uusi peresid, kelle jaoks laste haridus on olnud ajendiks elukohavahetusel. Häid näiteid on veel Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kus Montessori ja muud alternatiivpedagoogikad on loomulik osa KOV või riiklikust haridusvõrgust.

Meie ettepanek ei ole asendada olemasolevat, vaid tuua Elvasse väärtuslik lisandus – Montessori metoodika pakub lapsele võimalust kasvada loomulikus rütmis, kogeda rõõmu õppimisest ja suurendada oma potentsiaali.

Kogukonna vajadused ja valmisolek

Oleme rääkinud paljude Elva valla lastevanematega ning näeme selget huvi ja vajadust Montessori lasteaia ja kooli järele. Elva väärib mitmekesist haridusmaastikku – sellist, mis ei välista ega konkureeri, vaid täiendab olemasolevat. Ei lasteaiarühm ega kooli klassid ei pea toimima eraldiseisvalt praegusest. Montessori pedagoogikat saab väga edukalt rakendada ka sama katuse all paralleelselt tegutsevas klassis, nagu seda on tehtud näiteks Tartu Forseliuse Koolis, kus 2024. aasta sügisest alustas Montessori põhimõtetel tegutsev kooliklass 1-3. klassi õpilastele.

Kõik see on võimalik ka Elvas. Vaja on vaid KOVi poolset avatust ja kaasamõtlemist. Montessori pedagoogikast huvitatud juhendajad töötavad juba praegu Elva lasteaedades ning kindlasti leidub ka kooliõpetajate hulgas neid, kes on rõõmuga valmis end pühendama aastasele täiendõppele, et asuda juhendama Montessori pedagoogikal põhinevaid klasse.