Mida teha haljastus- ja aiajäätmetega?

Autor: Liis Kukk

Tiitel: vabatahtlik

E-mail: liis@isiklik.eu

Pikk jahe kevad saab peagi läbi ja aiapidajad saavad rõõmsalt oma aias toimetada ning kogu seda ilu nautida. Hoolimata sellest, kas aed koosneb kirjudest lillepeenardest, mõnest tagasihoidlikumast lilleklumbist või murust ning mõnest viljapuust ja –põõsast, seisab iga aiapidaja mingil hetkel silmitsi haljastusjäätmetega.

Haljastus- ja aiajäätmete äravedu

Korraldatud haljastus- ja aiajäätmete äravedu sõltub suuresti asukohast ning kohaliku omavalitsuse pakutavatest teenustest. Mõned omavalitsused korraldavad teatud perioodidel (näiteks sügisel lehtede koristamise ajal) tasuta haljastusjäätmete äraveo kampaaniaid. Paljud kohalikud omavalitsused võimaldavad elanikel tasuta või soodushinnaga viia haljastusjäätmeid (lehed, oksad, rohi jne)  jäätmejaamadesse. Näiteks Tallinnas on kuni 0,6 m³ biolagunevate aiajäätmete ja oksade  äravedu eraisikutele tasuta. Mõned omavalitsused võivad pakkuda toetust kompostrite soetamisel, mis on jätkusuutlik viis haljastusjäätmete käitlemiseks  aias. Haljastusjäätmete transport prügilatesse või komposteerimisjaamadesse on energiakulukas, nõuab kütust ja tekitab heitgaase. Eriti kahjulik on see siis, kui jäätmeid veetakse kaugele. Haljastusjäätmed võtavad prügilates palju ruumi. Orgaanilise materjali lagunemisel tekib prügilates metaangaas, mis on tugev kasvuhoonegaas, palju potentsem kui süsinikdioksiid ning põhjustab kliimamuutust.

Looduslik ringlus aias

Haljastusjäätmed sisaldavad olulisi toitaineid nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, mis on taimede kasvuks vajalikud. Kui need jäätmed ära viiakse, siis  tekib mullas väärtuslike toitainete vajakajäämineja sageli kasutatakse kunstlikke väetisi, mille tootmine on energiamahukas ja võib keskkonda saastada. Looduslikes ökosüsteemides orgaanilised materjalid lagunevad ja toitained jäävad süsteemi ringlema. Haljastusjäätmete eemaldamine katkestab aias  loomuliku ringluse, muudab mulla vähem viljakaks ja vähendab ökosüsteemi vastupanuvõimet. Haljastusjäätmed on väärtuslik ressurss, mida saab mitmel viisil ära kasutada. Äraviskamine tähendab selle potentsiaali raiskamist ja vajadust leida muid, sageli keskkonnakahjulikumaid, lahendusi aia hooldamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2024 on biojäätmete eraldi kogumine kõikidel kinnistutel Eestis kohustuslik. See tuleneb Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivist ja Eesti jäätmeseadusest. Biojäätmed tuleb kas kompostida tekkekohal nõuetekohases kompostris või anda üle jäätmevedajale eraldi biojäätmete konteineris.

Komposti valmistamine

Sega haljastusjäätmed (lehed, rohi, väikesed oksad) kompostihunnikus või kompostikastis köögijäätmetega. Aja jooksul lagunevad need väärtuslikuks kompostiks, mida saad kasutada mulla parandamiseks ja taimede väetamiseks.

Lisaks tradistioonilisele kompostimisele või kiirkompostri kasutamisele on võimalik sügisel tekkivaid suuremaid lehekoguseid kompostida ka kilekottides. Selleks tee nii:

• Korja kokku langenud puulehed. Sarnaselt tavalisele kompostimisele, väldi haigeid või kahjuritega tugevalt nakatunud lehti.
• Suured lehed lagunevad kilekotis aeglasemalt. Kui võimalik, purusta lehed enne kotti panemist muruniidukiga või käsitsi. See kiirendab lagunemisprotsessi ja aitab vältida lehtede kokkukleepumist tihedaks massiks.

• Kasuta tugevaid ja võimalikult suuri kilekotte. Ideaalsed on näiteks suured prügikotid või aiandusjäätmete kotid.
• Lõika või torgi koti külgedele ja põhja mitmeid auke (umbes iga 10-15 cm järel). See tagab õhuringluse, mis on komposteerumiseks hädavajalik ja aitab vältida anaeroobsete (hapnikuvabade) tingimuste teket, mis võivad põhjustada ebameeldivat lõhna.

• Täida kilekotid lehtedega umbes 2/3 kuni 3/4 ulatuses. Ära suru lehti liiga tihedalt kokku.

• Kui lehed on väga kuivad, niisuta neid kergelt veega enne kotti panemist või kotti panemise ajal. Lehed peaksid olema niisked nagu pigistatud käsn, mitte läbimärjad. Liiga palju vett võib tekitada anaeroobseid tingimusi.

• Sulge kotisuu, kuid mittehermeetiliselt. Õhuavad tagavad piisava õhuringluse. Võid kotisuu lihtsalt kokku keerata või siduda lahtise sõlmega.

• Aseta kilekotid varjulisse või poolvarjulisse kohta aias. Väldi otsest päikesevalgust, mis võib kotte liigselt kuumutada ja kuivatada.

• Lehtede kilekotis kompostiks muutumine  võtab aega tavaliselt kuus kuud kuni kaks aastat, sõltuvalt lehtede tüübist, suurusest ja niiskusest.
• Aeg-ajalt võid kotte kergelt raputada või liigutada, et õhuringlust parandada.
• Kontrolli aeg-ajalt niiskust. Kui kotid tunduvad liiga kuivad, võid läbi õhuaukude.lisada veidi vett

Valmis lehekompost on tume, murenev ja lõhnab mullaselt. Lehtede algset struktuuri ei tohiks enam näha olla. Kasuta seda mulla parandamiseks peenardel, istutusaukudes või potimullana. Lehekompost on eriti hea mulla struktuuri parandamiseks ja veepidavuse suurendamiseks.

Kilekotis kompostimise eelised:

• Lihtne ja odav: ei vaja spetsiaalseid kompostimiskaste.
• Ruumisäästlik: sobib hästi väiksesse aeda või rõdule.
• Lihtne transportida: vajadusel saab kotte hõlpsasti ühest kohast teise tõsta.
• Vähem halba lõhna: kui õhutus on tagatud, on halva lõhna tekkimise oht väiksem, kui avatud hunnikus.

Puudused:

• Väiksem õhuringlus: võrreldes avatud hunniku või kompostikastiga võib õhuringlus olla piiratum, kui õhuavasid on liiga vähe.
• Aeglasem lagunemine: suured ja purustamata lehed võivad kilekotis aeglasemalt laguneda.
• Plastikjäätmed: kuigi kilekotte saab korduvalt kasutada, on see siiski plast, millega tuleb hoolikalt ümber käia. Võimalusel eelista biolagunevaid kotte.

Kokkuvõttes on lehtede kompostimine kilekotis praktiline lahendus sügiseste aiajäätmete käitlemiseks, eriti kui ruum on piiratud.

Haljastusjäätmete muud kasutusviisid

Lisaks kompostimisele  saab haljastus- ja aiajäätmeid kasutada ka mitmel muul moel.

Multšina peenardel ja puude ümber: Haki lehed, oksad ja muud peenemad haljastusjäätmed tükkideks ning kasuta neid peenarde ja puude ümber multšina. See aitab säilitada mulla niiskust, vähendada umbrohtu ja lagunedes rikastab mulda toitainetega.

Kõrgpeenarde ja täidispeenrate aluskihina: Suuremaid oksi ja puidujäätmeid saab kasutada kõrgpeenrate või täidispeenrate alumise kihina. Need aitavad tagada head drenaaži ja lagunedes vabastavad toitaineid.

Loomulike piirdeaedade või tugede ehitamine: Pikemaid ja jämedamaid oksi saab kasutada lihtsate piirdeaedade või ronitaimede tugede ehitamiseks. See on eriti kasulik maalähedase või loodusliku stiiliga aedades.

Õunapuu ja kirsi suuremaid oksi saab kasutada grillimisel ja suitsuahjus.

Putukatele ja teistele aiaelanikele elupaiga loomine: Jäta aia varjulistesse nurkadesse kokku kuhjatud oksi ja lehti. Need loovad varjupaiga ja talvitumispaiga paljudele kasulikele putukatele ja väikestele loomadele.. Liblikate ja teiste putukate nukud talvituvad sageli varjulistes kohtades nagu lehehunnikud. Kiilassilmad (nende vastsed on head lehetäide hävitajad) ja konnad saavad samuti hunnikus varjuda. Vihmaussid armastavad niisket ja lagunevat orgaanilist ainet ning neid võib leida hunniku alumistest kihtidest. Mõned linnud, eriti punarind ja käblik, võivad oksa- ja lehehunnikutesse ehitada oma pesa, eriti kui hunnik on piisavalt tihe ja varjuline. Teised linnud käivad seal putukaid ja muid selgrootuid toiduks otsimas.

Oksa- ja lehehunnikud on olulised aia ökosüsteemi osad, pakkudes elupaika ja toitu paljudele kasulikele organismidele, mis aitavad hoida aeda tasakaalus.

Haljastusjäätmete kohapeal käitlemine ja taaskasutamine on palju keskkonnasõbralikum kui muud alternatiivid. Lisaks eraaedadele võiksid haljastusjäätmete seda kaaluda ka korteriühistud ja munitsipaalrajatised, et luua  meie ümber suuremat elurikkust.