Kuidas ja millal tekib inimesel roheline mõtlemine?
Ühe huvitava naise edulugu
Loo autor: Ljubov Fomina
Tiitel: BPW/EENA Narva klubi president
Email: ljub.fomina@gmail.com
Õpetajatee algus
Jelena Staršova on käsitöö ja kodunduse õpetaja Narva Kreenholmi Koolis. Tööelu alustas ta 19-aastaselt 1985. aastal äsja avatud Narva 13. koolis.
Õpetajakutse valikul olid talle eeskujuks vanemad: ema – geograafiaõpetaja ja hiljem haridusosakonna metoodik – õpetas vastutustunnet, hoolivust õpilaste suhtes ja õiglustunnet. Isa – tehnoloogiaõpetaja Narva 1. koolis – andis edasi positiivse ja loova suhtumise õpetajatöösse. Nii algaski Jelena õpetajakarjäär.
Rohelise mõtlemise sünd käsitöötundides
Rohelist mõtlemist innustas õpetajatöö. Käsitöötundides oli vaja palju erinevaid materjale: lõngu, kangaid, nööpe. Sealt saigi kõik alguse – vanade asjade taaskasutamine uute esemete loomiseks. Vanad riided muudeti moekateks rõivasteks, mantlikangad leidsid kasutust tikkimisel ning peagi sai loometöö keskpunktiks vanade teksade kasutamine. Taskud, lukud, nööbid – kõik läks kasutusse. Tekkis täielikult jäätmevaba tootmine!
Õpilaste reaktsioon ja loominguline areng
Õpilased suhtusid rohelisse mõtlemisse väga positiivselt. Esiteks ei pidanud nad kulutama raha materjalide ostmiseks – vana kampsun võis saada lõngaks või pehmeks mänguasjaks. Teiseks muutusid looduse hoidmise teemalised vestlused põnevaks ja lapsed hakkasid huvi tundma oma linna, riigi ja maailma puhtuse vastu. Käsitöötundides valmistati esemeid, mida müüdi koolilaatadel – nii said õpilased kogemuse, kuidas loovuse ja taaskasutusega raha teenida. Tüdrukutega korraldati ka moeshow’sid, kus esitleti ümber tehtud rõivaid. Need esinemised pakkusid rõõmu lastevanemate koosolekutel, lõpupeol ja vilistlaste kokkutulekutel. Lisaks valmistati lugematu arv kingitusi kooli külalistele – käsitööklassis on alati väikeseid armsaid esemeid, millega rõõmustada külalisi nii Eestist kui ka välismaalt.
Roheline eluviis kodus
Jelena järgib rohelist mõtteviisi ka oma igapäevaelus. Ta jagab oma kogemust:
„Olen tegelenud prügi “töötlemisega”juba pikka aega. Ma ei viska ära karpe, plast- ja konservipurke ega pakendeid – kõik leiab uue elu! Sorteerin hoolikalt jäätmeid, kasutan spetsiaalseid prügikotte ega osta poest kilekotte – mul on alati kaasas korduvkasutatav ostukott, mis õmmeldud vanadest teksadest. Puu- ja köögivilju ostes kasutan korduvkasutatavaid võrkkotte, mis on valmistatud tüllikardinajääkidest. Viimasel ajal on mul suureks hobiks valmistada suvematte vanadest lahti harutatud kampsunitest ja ribadeks lõigatud T-särkidest. Kõik mu sõbrad teavad, kuhu oma vanad riided tuua, ning tänutäheks saavad nad loomingulisi ja praktilisi kingitusi.“
Roheline mõtlemine ka väljaspool kooli
Lisaks koolielule osaleb Jelena aktiivselt erinevatel roheüritustel. Ta võtab regulaarselt osa Narva ASTRI keskuse laatadest, mida korraldab majandusõpetajate aineühendus. Seal müüvad õpilasfirmad vanadest kastidest, plastkarpidest, pabertorudest ja teksakangast valmistatud tooteid.
Koostöö Narva EENA klubiga annab võimaluse osaleda roheteemalistel üritustel. 2024. aasta suvel viis Jelena koos MTÜ Südamete Soojusega läbi praktilise meistriklassi. Lisaks korraldab ta kaks korda aastas koolilaatasid, kus noored ettevõtjad müüvad taaskasutatud toodangut.
Perekonna roll rohelise mõtlemise kujundamisel
Jelena usub, et pere eeskuju on määrava tähtsusega. Oma positiivse käitumise kaudu saavad vanemad õpetada lapsi loodust hoidma ja keskkonnasõbralikult elama.
Suured plaanid tulevikuks
Jelenal on plaan korraldada koolis perepäeva raames ökoloogilise suunaga õpilasfirmade laat. Ta on veendunud, et rohelise mõtlemise kujundamiseks peavad erinevate ainete õpetajad oma jõud ühendama. Ka Narva linna majandusameti keskonnateenistus ja paljud kodanikualgatused toetavad selliseid projekte.
„Tuleb mõelda positiivselt ja ökoloogiliselt!“ on Jelena sõnum tulevastele põlvedele – puhta ja kauni planeedi nimel!
