Kui vana maja saab uue hingamise –taastamise jõud rohepöördes

Loo autor: Elena Kuslap,

Tiitel: kinnisvaraarendaja, investor

Kontakt: elena.kuslap@gmail.com

Oma elus olen kinnisvaraga kokku puutunud mitmel moel – olen olnud hoonete omanik, neid arendanud, taastanud, hoidnud, müünud ja üürinud, samuti ka külalisi majutanud. See kogemus on andnud mulle tervikliku arusaamise, mida üks kinnisvara tegelikult tähendab – mitte ainult kui ehitis, vaid kui osa inimeste igapäevaelust, linnaruumi hingamisest ja kogukonna toimimisest.

Rohepööre ei tähenda pelgalt nullist uue ja „rohelise” ehitamist. Sageli on kõige kestlikum hoone see, mis juba olemas. Kahjuks liigub ehitussektor tihti veel vastassuunas: ehitatakse uusi maju loodusmaastikele, lammutatakse ehituslikult taaskasutatavaid struktuure ja hävitatakse ökosüsteeme. See on vastuolus rohepöörde eesmärkidega ja vähendab meie suutlikkust hoida linna kui toimivat ja kestlikku elukeskkonda.

Miks säilitada olemasolevat?

1. Keskkonnaalane jalajälg on väiksem.

Hoone lammutamine ja uue ehitamine tekitab väga palju saastet – alates materjalide tootmisest ja transpordist kuni jäätmete äraveo ja käitlemiseni. Taastamine võimaldab konstruktsioone säilitada ja kasutada juba olemasolevat taristut.See tähendab, et hoone taastamine aitab oluliselt vähendada süsinikdioksiidi (CO₂) heidet, mis tekib uue hoone ehitamisel – näiteks betooni tootmisel, materjalide transportimisel ja lammutusprahi käitlemisel.

2. Linna ökosüsteemid säilivad.
Iga vana puu, haljasala või hoonehoov, mis säilitatakse ja rohepöörde valguses ümber mõtestatakse, säilitab kohaliku elurikkuse. Roheluse eemaldamine on sageli pöördumatu: puid ei saa samas ulatuses enam tagasi istutada . Taastamine annab võimaluse roheala säilitada ja mitmekesistada.

3. Kultuur ja identiteet jäävad alles.
Linnakeskkond pole ainult tehniline infrastruktuur, vaid ka sotsiaalne ja ajalooline kogum. Taastades maju ja tänavaruume, säilitame meie ühist mälu ja kultuurilist järjepidevust. Igal majal on oma lugu.

4. Toimiv keskkond on juba asustatud.

Taastamine võimaldab hoida olemasolevat linnafunktsiooni – infrastruktuur, ühistransport, koolid, poed – kõik on olemas. Uusarendused linnaservas tähendavad tihti uute teede, trasside ja teenuste rajamist, mis omakorda koormavad linna eelarvet ja suurendavad transpordist tekkivat jalajälge.

Millised on peamised väljakutsed?

Restaureerimine ja taastamine pole alati lihtne. Töö on tihti keerulisem, detailsem ja täis ootamatusi. See on insenertehniline väljakutse, mida saab lahendada oskuste, kogemuse ja hea tahtmisega.

Peamised takistused on:

• Ehitussektori harjumused.Paljud projekteerijad ja ehitajad on harjunud alustama nullist – taastamine nõuab rohkem eriteadmisi ja paindlikkust.
• Tarkvaralised ja tehnilised piirangud.Paljud töövahendid ja protsessid on optimeeritud uusarenduste, mitte keeruliste taastamisprojektide jaoks.
• Õiguslikud barjäärid.Sageli on lihtsam luba saada uue hoone ehitamiseks kui olemasoleva põhjalikuks ümberkujundamiseks.

Kõik need väljakutsed on lahendatavad, kui kasutada süsteemset ja läbimõeldud lähenemist. Oma senise kogemuse põhjal BREEAMi nõuetele vastavate projektidega, kus on renoveeritud olemasolevaid hooneid ja tehnosüsteeme, olen näinud, kuidas rohepöörde tööriistad – näiteks BREEAMi hindamismetoodika, LCA-analüüsid (ehitise elutsükli mõju hindamine) ning taastuvenergia integreerimine – aitavad muuta taastamisprojektid terviklikult väärtuslikuks. Need lahendused ei toeta mitte ainult keskkonnaeesmärke, vaid on kamajanduslikulttasuvad ja  pakuvad lisaväärtust nii arendajale kui ka tulevastele kasutajatele.

Kokkuvõte

Heaks näiteks on minu koostööprojektid Remart Ehitus OÜ-ga, kus oleme renoveerinud mitmeid kortermaju. Pärnus oleme töötanud Kalamehe tänava hoonetega – Kalamehe 10/1, Kalamehe 10/2 ja Kalamehe 8. Need hooned asuvad Pärnu kesklinnas üksteise vahetus läheduses ning moodustavad kokku sidusa ja läbimõeldud terviku. Kalamehe majade puhul ei ole tegemist pelgalt hoonete kordategemisega – siinne lähenemine on olnud algusest peale suunatud olemasoleva elukeskkonna parendamisele nii, et säiliks piirkonna iseloom ning paraneks elanike elukvaliteet.

Melorell Apartments nime all oleme loonud omanäolised ja külalislahked majutuspinnad, mis pakuvad kvaliteetset elamust nii kohalikele kui ka Pärnut külastavatele turistidele.

Terviklikku lähenemist kasutasime ka Viljandis endise limonaadivabriku uuendamisel korterelamuks. Eesmärgiks oli parandada hoone energiatõhusust, tuua olemasolevasse struktuuri kaasaegsed mugavused ning säilitada samal ajal kvartali ajalooline ja kogukondlik väärtus.

See pole olnud ainult arhitektuuriline või tehniline töö, vaid ka kogukondlik ettevõtmine – nii taastub terviklik linnaruum, kus uued ja vanad kihistused loovad koos tähendusliku ja kestliku linnakeskkonna. Nendes projektides rakendatud põhimõtted ja otsused – näiteks lammutamise asemel taastamine, tehnosüsteemide uuendamine, energiatõhusus ja materjalide vastutustundlik valik – on loodetavasti eeskujuks ka teistele arendustele.

See, kes annab vanale uue elu, ei taasta üksnes hoonet, vaid äratab ellu ka ümbritseva keskkonna ja kogukonna.