Euroopa Liidu fossiilkütuste CO2 heitkogused saavutasid 2023. aastal 60 aasta madalaima taseme
Autor: Ingrid Eomois
On põhjust rõõmustada – analüütikute andmetel on Euroopa Liidus fossiilkütuste heitkogused tagasi 1960ndate aastate tasemel. Siiski hoiatatatakse, et positiivsed muutused on liialt aeglased.
2023. aastal paiskas Euroopa Liit atmosfääri 8% vähem fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsinikdioksiidi kui 2022. aastal, viies heitkogused 60 aasta madalaimale tasemele.
Fossiilsete kütuste põletamisel atmosfääri eralduv süsihappegaas (CO2) on peamine inimtekkeline põhjus, miks CO2 kontsentratsioon on viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt kasvanud. Kliimamuutus on probleem, mida ükski maailma riik ignoreerida ei tohiks.
Miks kliima muutub?
Atmosfääris on veeauru, süsinikdioksiidi ja muid looduslikke gaase, mis lasevad läbi päikesevalgust, kuid neelavad Maalt tagasikiirguvat soojust. Seda looduslikku protsessi kutsutakse kasvuhooneefektiks ning see hoiab Maa temperatuuri eluks sobival tasemel. Selleta oleks meie planeedi keskmine temperatuur eluks sobimatu, nimelt –18 °C!
Inimtegevus, näiteks fossiilkütuste põletamine, suurendab süsinikdioksiidi ja teiste soojust neelavate gaaside hulka atmosfääris. See tugevdab looduslikku kasvuhooneefekti, põhjustades Maa soojenemist ja kliimamuutust.
Fossiilkütused – nafta, gaas ja kivisüsi, mida kasutatakse elektritootmises, transpordis, kütmiseks ja jahutamiseks – ongi peamised kasvuhoonegaaside tekitajad. Tänaseks on näiteks süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi heite kontsentratsioonid atmosfääris suuremad kui kunagi varem viimase 800 000 aasta jooksul.
Globaalne soojenemine on põhjustanud ja põhjustab tulevikus veelgi rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi (nt üleujutused, põud, paduvihmad ja kuumalained), metsatulekahjusid, liustike kadumist ja merepinna tõusu, elurikkuse vähenemist, taimehaiguste ja -kahjurite levikut, toidu- ja mageveepuudust, kõrbestumist ning nende ohtude eest põgenevate inimeste rännet. Teadusuuringud näitavad, et kui kliima soojeneks tööstusajastueelse tasemega võrreldes globaalselt rohkem kui 2 °C või isegi ainult 1,5 °C, suureneks pöördumatute ja katastroofiliste muutuste oht tunduvalt.
Ambitsioonikad eesmärgid
1960ndatest tänapäevani on majandus kolmekordistunud. Heitgaaside vähenemine on tõestuseks sellele, et kliimamuutustega saab edukalt võidelda ka majanduskasvust loobumata.
Rohkem kui pool heitkoguste vähenemisest tulenes puhtama elektri kasutamisest. 2023. aastal ehitati Euroopa Liidus rekordarv päikesepaneele ja tuuleturbiine. Rohkem elektrit toodeti ka hüdroelektrijaamades ja tuumaelektrijaamades.
Soodsa ilma tõttu iseloomustas aastat madalam elektrinõudlus ning ka see aitas kaasa heitkoguste vähendamisele. Tööstussektoris sundisid kõrged gaasihinnad paljusid ettevõtteid energiatarbimist tõhustama ja teisi vähem kaupu tootma. Ka kärped transpordisektoris panustasid kasvuhoonegaaside vähenemisse Euroopa Liidus.
Eksperdid arvavad, et 8% kasvuhoonegaaside vähenemine on positiivne, kuid teha tuleb rohkem, et Euroopa Liit loobuks fossiilkütustest ning vähendaks sõltuvust sellistest naftariikidest nagu Venemaa.
Euroopa Liit on andnud lubaduse vähendada kasvuhoonegaasidest tulenevat saastet 2030. aastaks 55% võrra (võrreldes 1990. aastaga). Kui soovime selle tulemuseni jõuda, peavad 27 liikmesriiki heitkoguseid vähendama umbes kaks korda kiiremini kui viimase 17 aasta jooksul.
Eelmise aasta oktoobris leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku veelgi ambitsioonikamas eesmärgis – 2050. aastaks tuleb külmikutes, kliimaseadmetes ja soojuspumpades kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamine täielikult lõpetada.
