Traditsioonid, jätkusuutlikkus ja glamuur – EENA aasta naise gala 2024
Autor: Kai Klein, EENA Roheklubi president
Iga sündmuse korraldamine on väljakutse ning kui põimida temaatiliselt omavahel traditsioonid, glamuur ja jätkusuutlikkus, saab kokku päris paraja kompoti. Novembri alguses toimunud aasta naise gala proovis kõiki neid nimetatuid aspekte ühendada ja kokkuvõttes õnnestus see täitsa toredasti ning tulemusega võib rahule jääda, aga seda hindavad muidugi eelkõige külalised, kes teevad ju peost ühe tõelise peo.
Kui korraldus kokku võtta, oli aluseks BPW Euroopa roheresolutsioon ning seal välja toodud soovitused. Samal ajal tuli arvestada ka traditsioonide ning glamuuriga, mis on ikka EENA sünnipäevapeo juurde kuulunud.
Alustame algusest ehk peokoha valikust. Keskkonnasõbralikku sündmust saab korraldada vaid paigas, mis on juba ise erinevatele keskkonnaaspektidele tähelepanu pööranud ning need ka selgelt oma tegutsemispõhimõtetes välja toonud. Valiku lihtsustamiseks on täna olemas Rohelise Võtme sertifikaat, mis on suunatud turismisektorile, Rohelise Kontori märgis, mis on suunatud „kontoritele“ ning mõlemad need aitavad lihtsamalt leida paika, kus oma sündmust korraldada. Sobiliku peosaali leidmiseks sai läbi mõeldud ja kaardistatud mitmeid erinevaid kohti, sest lisaks sertifikaatidele on tänapäeval paljude kohtade puhul välja toodud individuaalsed jätkusuutlikkuse näitajad. Vähem oluline ei ole aga seegi, et lähtuda tuleb ju ikkagi ka peol osalejatest ning sellest, mida nemad ootavad. Uute ja värskete detailide lisamine peokorraldusse on vajalik, aga oluline on traditsioonidega mitte vastuollu minna.
Aga ega siis koht võib ju roheline olla, aga kui paigale hästi ligi ei saa, siis pole ju sellest palju abi. Ehk läbi tuleb mõelda ka see, kuidas külalised peopaika jõuaksid ning kas selleks on ka mugavaid ühistranspordi võimalusi.
Seekordseks peopaigaks sai valitud Kaja Kultuurikeskus, mis omab Rohelise Kontori sertifikaati (Mustamäe Linnaosavalitsus) ning lisaks rakendab teisigi keskkonnapõhimõtteid. Need põhimõtted on väga kenasti juba ka kodulehel kirjas, et sündmuse korraldajal oleks ette teada, millega võib arvestada, kui selles paigas oma sündmust korraldada. Ja Tallinna kontekstis on Kaja Kultuurikeskus ikka väga hästi ühistranspordiga ligipääsetav (ja just nädalapäevad enne pidu muutusid trollid bussideks 😊). Ja eks see peokohta ja sealt ära liikumine olegi üks põhilisi kitsaskohti, mida saab parandada. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis olid just peakorraldajad need, kes pidid paraku just auto(de)ga kohapeale tulema, pakiruumid täis kaunistusi, fotoseina kuubikuid, „lillekimpe“ ja kõike, mis oli vajalik peosaali kaunistamiseks. Tulevikus saaks mõelda ka sellele, kuidas koguda infot sündmusele tulijate transpordivahendite kohta süsiniku jalajälje arvutamiseks ja loomulikult siis ka seda, mida selle teabega peale hakata.
EENA aasta naise galal on oma kindlad traditsioonid – tunnustus aasta naisele, aasta noorele naisettevõtjale ning mõnel erakordsel aastal ka aastate naisele (nagu ka sellel aastal) ning küünlatseremoonia. Laureaadid saavad traditsiooniliselt lillekimbu, diplomi ja kingituse (sh rändehe aasta naisele), mis EENAga tihedalt seotud. „Lillekimbud“ olid sellel aastal valmistatud hoopis köögiviljadest, mis pärinesid klubikaaslase peenramaalt ning taluturult ja mille said laureaadid teha hiljem maitsvaks tervislikuks supiks, kui selleks vaid soovi oli. Laureaatide diplomite pildiraamid pärinesid teise ringi kauplusest ning kingikotid, mille sees anti pärjatutele üle kingitused (EENA raamat ja rinnaehe), olid samuti uuel ringil, kuid üldse mitte kehvema väljanägemisega, kui uuena ostes. Üheks oluliseks kingituseks laureaatidele, aga mitte ainult neile, oli sellel aastal ka Õiela talu õuntest pressitud õunamahl, mida Roheklubi liikmed juba septembrikuus hoolega valmistasid – see sai küll nii käsitööna tehtud, kui veel vähegi saab.
Küünlatseremoonia jaoks olevad küünlad olid sellel korral valmistatud järelejäänud küünlajääkidest ja need põlesid kenasti kuni õhtu lõpuni. See vaha, mis küünaldest järgi jäi, kasutatakse taas ära uute küünalde meisterdamiseks ning need saavad särada uutel sündmustel.
Lisaks valmisid ka kõik muud dekoratsioonid ja kaunistused EENA roheklubilaste käte all ning üldine kontseptsioon tuli Pireti Käsitöö Butiigilt! Kuna EENA sünnipäev on sügisel, siis kodustel radadel jalutades oli võimalik leida värvikirevaid lehti, tammetõrusid, kastaneid, õunu, füüsaleid ja nii edasi ja nii edasi. Loodus pakkus rikkalikult ilu, mille saime ka pidulistele tuppa tuua! Üks, mis on kindel, loomingulisusel tuleb lasta lennata, toetada seda piskukeste juba kodus olemasolevate LED-tuledega ja avar saal saab hoopis õdusama hingamise. Kõik kasutatu läheb taas ühel või teisel moel uuele ringile – lehtedest dekoratsioonid uuele ringile dekoratsioonidena, vaasides olnud tõrud-kastanid-käbid jõulupärgade kaunistusteks, kütteks, permapeenrasse või lihtsalt lastele meisterdamiseks ja mängimiseks. Ringlus missugune!
Julgustasime kõiki külalisi leidma oma peokleidi juba kapis olemasolevate rõivaste hulgast ning mitte ostma uut, sest ilmselt on meil kõigil pigem riidekapis liiga palju riideid. Igati mõistlik on neid siis mitmetel sündmustel kanda ja korduvalt n-ö tuulutada või siis lihtsalt erinevaid komplekte kombineerida, et leida garderoobi kraami hulgast põnevaid uusi lahendusi. Ka fotosein, mis seekord tõstis esile kõiki säästva arengu eesmärke, oli seda ülesannet varemgi erinevatel Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud sündmustel täitnud. Ja teavitustegevuse teenistusse jäävad need kuubikud ka edaspidi.
Ükski pidu ei möödu ilma hea söögi ja joogita. Jätkusuutlik toitlustus eelistab taimset ning kodumaist. Selle ülesandega sai peol suurepäraselt hakkama Caviar Catering, kes põimis mõnusaks menüüks eestimaised köögiviljad ja omamaised juustud. Jah, menüü ei olnud täisvegan, valida sai ka taimetoidu hulgast. Eks vaja ju ikkagi ka omamaiseid juustutootjaid toetada. Ka tervitusjoogid olid meie oma eestimaistelt tootjatelt. Kitsaskohtadena võiks välja tuua selle, et kuigi mõtlesime planeerides ka võimaliku järgi jääva toidu peale, ei lahendanud me seda sellel korral võib-olla kõige jätkusuutlikumal viisil. Oleks kindlasti saanud olla veelgi rohelisem. Õnneks ei jäänud järgi suuri koguseid ning tuleviku sündmuste puhul võtame selle alati rohkem fookusesse.
Nüüd, kui peost on varsti juba pea kuu möödas, on tegelikult mõnus tagasi vaadata ja mõelda, et me saime selle väljakutsega hakkama! Võtsime ette juba olemasoleva juhendi – roheresolutsiooni – ning põimisime selle meie kõigi kogemuste ja oskustega, millest sündis loodetavasti üks meeldejääv pidu kõigile osalistele. Kui peaks sündmuse uuesti tegema, siis mida teeks teisiti? Ega vist väga suurt midagi, kui siis vast mõtleks veel rohkem läbi transpordivõimalused ning selle, kuidas peost järelejäänud toit täielikult päästa ja nutikamalt realiseerida.
Ja nagu ikka, ühtegi pidu ei korraldata üksinda, selleks on mees(või õigemini nais)kond (NB! Suur tänukummardus imelisele õhtujuhile Rannamõisa klubi presidendile Algi Sinisalule!) ja loomulikult kõik laureaadid, nominendid, külalised, väliskülalised, esinejad, koostööpartnerid, toetajad ja kõik, kõik, kes peo õnnestumisse panustasid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki sündmusi on võimalik jätkusuutlikult korraldada, kui vaid südamest tahta ja soovida!
Peo toetajad:
Kaja Kultuurikeskus, Caviar Catering, Super Stereo, Kokteilibaar Janune, Pakendikeskus, Pireti Käsitöö Butiik
Peo korraldajad:
EENA Roheklubi – Kai Klein, Maarja Kalmet, Piret Pääsuke, Kertu Liebert, Helen Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen, Marika Jõeleht, Jolan Henriette Koduvere, Mirell Merirand, Kristiin Bauer, Helena Reinhold, Erle Raudsepp, Riina Eedra
Sündmuse galerii – https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/
