Praktilised nõuanded tarbimisharjumuste muutmiseks

Mida saame teha, et meie elustiil oleks keskkonnasäästlik? Iga ettevõtja ja töötaja saab kaasa aidata töökeskkonna ja laiemalt elukeskkonna rohelisemaks muutmisele. Arutame töötajatega läbi, kuidas oma elustiili ja tarbimishoiakuid järgides saame muuta oma tegemised loodussõbralikumaks.

Mõned lihtsad nõuanded, kust alustada. 

Liigume tööle tervislikult ja keskkonnasõbralikult

1. Liigume jala või rattaga, kasutame vähem autot ja kutsume nii tegema ka sõpru/meeskonnaliikmeid. 
2. Kui sõidame tööle autoga, jagame seda pereliikme, naabri või samasse sihtkohta liikujaga.

Muudame, mida ja kuidas ostame

1. Hangime endale riidest poekotid. Nii ei pea ootamatu poeskäigu korral kilekotti ostma.
2. Harjutame poeskäimist eelnevalt koostatud ostunimekirja alusel, nii väldime toidu raiskamist. Võimalusel valime need tooted (puuviljad, piima- ja lihatooted), mille säilivusaja lõpp on kõige lähemal. 
3. Võtame poodi kaasa juba kasutatud väikesed kilekotid – näiteks puuviljade jaoks. Püüame osta vähem pakendatud tooteid. NB! Üldiselt on vähem pakendatud toit ka vähem töödeldud, seega parem meie tervisele.
4. Kasutame toiduvalmistamisel võimalikult palju kodumaist ja hooajalist toorainet.
5. Ostame kauplustest tooteid, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest. Rõivaste ostmisel eelistame vastupidavaid ja kandjasõbralikke materjale ja looduslikest kiududest valmistatud tekstiili. 

Mõtleme looduse peale töökohal

1. Loome paberivaba töökoha, kus dokumente ilma erilise põhjuseta välja ei trükita. 
2. Eelistame puhastusvahendeid, mis ei sisalda fosfaate ja kus on  vähem lõhna- ja värvaineid. 
3. Asendame köögis paberkäterätid riidest köögirätikutega.
4. Tuletame töökaaslastele meelde, et viimasena ruumist lahkudes tuleb tuled kustutada ja jälgida ka päeval, kas kunstvalgus on vajalik.
5. Soojustame oma töökoha aknad/ukseavad. Soojuskadu akende kaudu on kuni 15%.
6. Vaatame üle oma energiakulud. Ostame ruumidesse, kus lambid pikalt põlevad, säästupirnid.
7. Vaatame üle oma veekulud ja mõtleme, kust saaks kokku hoida. Kasutame vähem jooksvat vett, samuti lülitame nõudepesumasina sisse ainult siis, kui see on täis. 
8. Võimalusel väldime konditsioneeri kasutamist. Avame aknad ja laseme ruumidesse värsket õhku!
9. Harjutame end kontoritehnikat välja lülitama.
10. Ärme jätame seadmeid nn stand-by olekusse, kui seda just ei nõua ettevõtte sisekord.
11. Hakkame töökohas jäätmeid eraldi koguma, loome selleks süsteemi.

Valmistame oma töökohas juhised säästlikumaks käitumiseks ja arutame neid oma meeskonnaga ning toetame üksteist nende elluviimisel. Alustame vähemaga, aga viime muutused ellu. 

Materjali koostamisel on kasutatud erinevate ettevõtete praktikaid ja roheline.ee materjale.

Loe ka:

Loe inspiratsiooniks rohelise kontori käsiraamatut siit

Vaata ka:

“Naised ettevõtluses-roheline ja hooliv maailm” programmi raames loodud veebinari:

Roheline kontor – miks? Mirell Merirand, Zero Waste koolitaja

Kõik muutused saavad alguse teadlikkusest. Oluline on teadlikkust nii kaastöötajate kui ka juhatuse seas tõsta, sest muutuse läbiviimiseks on oluline tihe koostöö ja igaühe panus. Juhtkond peab ideega kaasas olema, sest rohelise kontori jõustumine võtab aega. Samas säästab rohelisele kontorile üleminek ettevõttele lõppkokkuvõttes suure hulga raha.

Vaata ka:

“Naised ettevõtluses-roheline ja hooliv maailm” programmi raames loodud vebinari

*Plast – hea või halb? *Ohtlikud ained – mis need on ja kuidas me nendega kokku puutume *Mida teevad ohtlikud ained meie tervisele ja keskkonnale? *Kas ja kuidas seadusandlus meid kaitseb *Mida saame teha ise, et vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega.