Roheline võti avab ukse keskkonnasäästlikule turismiärile
Autor: Ingrid Eomois
Reisi planeerides tuleb arvestada paljude teguritega nagu sihtkoha sobivus, hind, võimalused ajaveetmiseks jne. Üha olulisemaks muutub ka jätkusuutlik turism – muude faktorite kõrval uuritakse enne majutusasutuse või restorani külastamist, kui suur on selle ettevõtte ökoloogiline jalajälg.
Enamik turistidest eelistab jätkusuutlikke reisimisvõimalusi
Eemisel aastal Expedia Group Media Solutions’i poolt läbi viidud uuringust selgub, et 90% turistidest otsib jätkusuutlikke puhkamisvõimalusi. Uuringu käigus küsitleti 11 000 inimest 11 riigist üle kogu maailma ning kaks viiest vastajast väitsid, et nad väldivad reisimist sihtkohtadesse, mille pühendumises loodussõbralikele põhimõtetele nad kindlad pole.
2021. aasta Euroopale keskendunud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on 82% Euroopa elanikest valmis oma reisiharjumusi kestlikumaks muutma. 55% soovib puhkusel tarbida kohalikku päritolu tooteid, 36% valida keskkonnamõjust lähtuvalt transpordivahendi ja 35% on valmis maksma rohkem, et kaitsta keskkonda. Eestlaste valmidus on tagasihoidlikum, kuid siiski eelistatakse juba arvestataval määral kohalikku toitu (51%), madala jalajäljega transporti (20%) ja 22% vastanud eestlastest on valmis keskkonnahoidliku pakkumise eest rohkem maksma.
Seega on keskkonnasõbralikkus väga oluline faktor, millele majutusasutused, poed ja restoranid peavad tähelepanu pöörama. Täna on klient teadlik ning hästi informeeritud ning ootused jätkusuutlikule turismile on märksa kõrgemal, kui vaid näiteks käterätikute korduvkasutus ja alternatiivid plastikpudelitele.
Roheline võti ehk Green Key
Kuidas turismiettevõtte keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikke praktikaid mõõta? Abiks on Green Key – keskkonnamärgis, mis sai alguse juba 1994. aastal ning täna on selle rahvusvaheliselt tuntud märgi saanud rohkem kui 3000 ettevõtet üle terve maailma. Eesti ühines programmiga 22 aastat tagasi ning selle populaarsus üha kasvab. Märgise väljaandmist Eestis koordineerib EASi ja KredExi ühendasutus koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusega.
“Sel ja eelmisel aastal on märgist taotlenud või pikendanud 49 turismiettevõtet,” selgitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmiassistent Kertu Uiboleht, kes kirjutas hiljuti magistritöö Eesti majutusettevõtete keskkonnategevusest. “Kui eelmise aasta kevadel oli Eestis veel umbes 20 Green Key märgisega ettevõtet, siis praeguseks on neid 56, sealhulgas 37 majutusettevõtet, 11 toitlustusettevõtet, neli atraktsiooni, kolm konverentsikeskust ja üks puhkeküla.”
Märgise populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud keskkonnateadlikkuse kasv ühiskonnas ja turistide kasvav soov teha reisides vastutustundlikumaid valikuid. Magistritööst ilmnes samuti, et Eesti majutusettevõtted kasutavad keskkonnasäästu meetmeid eelkõige kulude kokkuhoiuks ehk majandusliku kasu nimel.
Kuidas Green Key märgist omandada?
Hetkel kestab Green Key kolmas taotlusvoor, mis lõppeb selle aasta oktoobris. Kuni 2024. aastani on turismiettevõtted Green Key liitumistasust ja aastamaksust vabastatud.
Taotlemiseks peab ettevõte täitma Green Key kohustuslikud kriteeriumid. Need hõlmavad erinevaid valdkondi nagu vee- ja energiakasutus, jäätmekäitlus, kohalike toiduainete kasutamise nõuded, puhastusvahendite kasutamine, keskkonnasäästlik ostukäitumine ja palju muud. Kuna protsess on põhjalik, siis on turistidel kindlus, et märgist saab usaldada.
Protsessi lihtsustamiseks korraldatakse tasuta seminare ja koolitusi, kus saab vastuse kõigile kandideerimisprotsessiga seotud küsimustele.
Hirmud ja müüdid
Sageli pelgavad turismiettevõtted, et Green Key märgise omandamine on väga aeganõudev ja kulukas.
Kertu Uiboleht ja Liis Läte, Green Key programmi Eesti esindaja EASi ja KredExi ühendasutusest, lükkavad need müüdid ümber.
“Ettevõtete tagasiside järgi pole märgise taotlemise protsess eriti keeruline, kuid nõuab esialgu pealehakkamist,” rääkis Uiboleht. Üle tuleb vaadata kogu oma ressursikasutus ja tegevuste jalajälg ning vaadata, milliseid Green Key kriteeriume ettevõte juba täidab ja milliseid mitte. Seejärel tuleb asutuses teha vajalikke muudatusi.”
“Teadlikkuse vallas on meil vaja maandada hirme ja müüte,” rõhutas Liis Läte. “Sageli kardavad ettevõtted, et rohepööre tähendab väga suuri investeeringuid, aga samas kui vaadata näiteks Green Key kriteeriumeid, siis tegelikkuses on enamik neist teostatav pigem pealehakkamise ja nutikuse abil.”
Green Key märgis annab ettevõtetele selge konkurentsieelise, kuna inimeste keskkonnateadlikkus on hakanud tasapisi kasvama. Märgiseta ettevõtted võivad hakata aja jooksul teadlikumaid kliente kaotama.
Vaata ka:
“Naised ettevõtluses-roheline ja hooliv maailm” programmi raames loodud vebinari
Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Kaasuvad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu. Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?
Loe ka Rohejuhendit Roheettevõtjale
