Roheoskused on äritegevuse uus normaalsus
Kui mainida roheoskusi, võib kangastuda paljudele silme ette esmalt hoolikas prügi sorteerimine või korduvkasutatava poekoti eelistamine. Tegelikkuses on aga tegemist laiapõhjalise, keskkonnasäästlikul mõtteviisil põhineva oskuste kogumiga, mille omandamine muutub tööturul peagi sama oluliseks kui arvutioskus või hea suhtlemisoskus. Milline on aga olukord roheoskustega Eestis?
Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping selgitab, et oma olemuselt on roheoskused teadlikkus ressursside piiratusest ning oskus olemasolevaid materjale taaskasutada või nende tarbimist vähendada. „See puudutab kõiki eluvaldkondi ja muudab kardinaalselt viisi, kuidas me töötame,“ nendib Sooväli-Sepping.
Selleks, et muutust ellu viia, stardivad Haridus- ja Noorteameti (Harno) roheoskuste programmi raames sügisest Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes uued tasuta koolitused, mis aitavad inimestel ja organisatsioonidel arendada oskusi, kuidas tegutseda keskkonnasõbralikult ja ressursitargalt.
Uued kompetentsid kui konkurentsieelis
Trükiettevõtte K-Print juhatuse esimees Rait Rebane leiab, et Eesti töötlev tööstus on roheoskuste osas justkui paigalseisus. „Neid muutusi ei julgeta ette võtta suure riski ja ebastabiilsuse tõttu ning kõike lükatakse edasi. Eriti meie alal on näha, kuidas selline mõtteviis piirab juba konkurentsivõime arengut, sest trükitööstusel on tegelikult majanduslikult väga kasulik olla võimalikult loodussõbralik,“ lausub ta. „Mõnel alal on looduse sääst nagu kõrvalprodukt ja kulu, meie äris on aga põhiline kuluartikkel paber ning seda on mõistlik kasutada ökonoomselt ja võimalikult vähe raisata. Tõsi, see muutus tähendab suuri investeeringuid.“
K-Print on tööandja enam kui sajale inimesele ning oma toodangust eksporditakse 80 protsenti toodangust Põhjamaadesse ja Kesk-Euroopasse, kus nende klientideks on rahvusvahelised suurbrändid. „Nende jaoks on jätkusuutlike ja roheliselt mõtlevate tarnijate omamine kriitilise tähtsusega. Loodussõbralikkus ja keskkonnajalajälje minimeerimine on sellel turul baasvajadus. Kesk-Euroopa pikaajalises äris on need asjad isegi tihti toote hinnast olulisemad,“ kirjeldab Rebane. „Ettevõtjad, kes roheoskuste valdkonda praegu tugevalt ja teadlikult arendavad, loovad endale suure rahvusvahelise konkurentsieelise võrreldes nendega, kes seda praegu ei tee. Aga iga suur ettevõte püüdleb ka Eestist väljapoole ning kui vaadata Euroopa tasandit, siis nende oskuste puudumine tähendab, et sa oled mängust väljas.“
K-Prindi puhul tähendavad roheoskused tootmisprotsesside ümberkujundamist viisil, mis vähendab märgatavalt tehnoloogilisi jääke. Aastas tähendab see umbes 200–300 tonni paberit, mis enam raisku ei lähe. Rebase sõnul on jääkide taaskasutamine Eesti trükitööstuses levinud, kuna paberijäägid on võimalik maha müüa uute pabertoodete valmistamiseks. „Trükitööstuse puhul on tegelikult äge, et olmeprügi tekib vaid sellest, kui inimesed midagi söövad või tarbivad ning tootmisest läheb 98% taaskasutusse. See on meie ala eelis, mida paljudes teistes valdkondades pole,“ märgib ta. „Sedalaadi muutuse ellukutsumise takistuseks ettevõttes on tihtipeale asjaolu, et tootmisprotsesse ei vaadata üle, aga samas juba neid efektiivsemaks tehes ongi võimalik enda tegevusi keskkonnasõbralikumaks muuta.“
Logistikasektor on arengus maha jäänud
Logistika digilahendusi pakkuva idufirma MyDello asutaja Magnus Lepasalu sõnul on logistikasektor digitaliseerimises teistest valdkondadest märkimisväärselt tagapool, kuigi just digitaliseerimine on selle valdkonna tõhususe suurendamise ja rohelisema lähenemise võti.
„Tehnoloogia aitab teha kiiremaid ja targemaid valikuid tarneahelates, mis tõstavad efektiivsust ja vähendavad CO2 emissioone,” ütles Lepasalu. Ta peab kummaliseks, et tänapäeva digiajastul toodetakse Euroopas ainuüksi transpordi korraldamiseks triljon A4 paberilehte aastas, milleks kuluv puit moodustab kümnendiku Eesti aastasest raiemahust.
„Valitseb tohutu ebaefektiivsus, globaalne logistikaturg ja süsteemid on üsna killustunud, digitaalsed lahendused riikide ja ettevõtete vahel pole hästi ühildatavad, sest kõik kasutavad erinevaid andmemudeleid ja arvestusloogikaid,“ kirjeldab Lepasalu, kel on pikaajaline kogemus logistikavaldkonnas. „Meie eesmärk on digitaliseerida võimalikult suur hulk veokorraldusest ja ühel päeval see muutub täiesti automaatseks. Inimese roll globaalsete vedude kavandamisel muutub minimaalseks ja tegelemist nõuavad ainult eriveod. Ühes sellega väheneb ka sektori keskkonnajalajälge.“
MyDello keskendubki logistikaturu killustatuse ja ühildumatusprobleemide lahendamisele. „Me tahame kaotada ära igasugused vahendajad nii, et infovahetus oleks võimalikult sirgjooneline ja vigu ning digiprügi tekiks minimaalselt. Meie fookus on üle ookeani pikamaa transpordil ehk Aasia-Euroopa, Lõuna- või Põhja-Ameerika ja Euroopa vahelistel vedudel. Need on logistiliselt kõige keerulisemad veod, kus digitaalse korralduse kasud ilmnevad kõige paremini,“ selgitab Lepasalu.
Katsetamine on edu võti
Aastal 2024 pälvis Rimi toidupood kõige jätkusuutlikuma brändi tiitli. Rimi Baltikumi vastutustundliku ettevõtluse juhi Katrin Batsi sõnul ei ole see tunnustus tulnud kergelt, vaid on aastatepikkuse pühendunud töö vili.
Rimi on Toidupanga pikaajaline partner, annetades organisatsioonile igakuiselt sadu kilosid toitu. Lisaks oli Rimi üks esimesi poekette, mis muutis 2020. aastal õhukesed kilekotid tasuliseks. Bats märgib, et kilekottide maksustamine on hea näide sellest, kuidas jätkusuutlik lahendus võib olla ettevõttele ka majanduslikult kasulik.
„Tasub proovida, isegi kui alati ei õnnestu,” lausub Bats. Ta rõhutab, et ettevõtte arengu ja innovatsiooni üheks mootoriks on piloteerimine ja katsetamine, isegi kui see alati oodatud tulemusi ei too. Näiteks pakuti klientidele võimalust osta valmistoitu kaasa Ringo korduskarpides, kuid see uuendus ei saavutanud suurt populaarsust. Samuti tehti koostööd mahejäätise brändiga La Muu, kellele Rimi annetas päästetud banaanid, millest valmis eriline jäätis. „Kuigi tegu polnud ilmselt La Muu jaoks kõige populaarsema tootega, siis ta jäi inimestele meelde,” sõnas Bats.
Tänaseks on Rimi jõudnud punkti, kus teised ettevõtted ja organisatsioonid pöörduvad nende poole koostööettepanekutega.
Paindlikkus kui tulevikuoskus
Sooväli-Seppingu hinnangul on kogu ärisektor praegu kiiretes muutustes, mis nõuab paindlikkust ja uuendusmeelsust. Uuendusmeelsus tähendab aga avatud mõtlemist ja valmisolekut muutustega kohaneda. Ka tööelus vajalikud põhioskused on muutumas. „Näiteks Eestis ei kujuta me veel hästi ette, et empaatiat võiks pidada baasoskuseks, kuid Rootsis ilma selleta on äriklienti teenindada üha keerulisem,“ selgitab ta.
„Sektorid on täiesti muutumas, jätkusuutlikuma ja rohelisema arusaam on saanud konkurentsi eeliseks välisturgudel ning see nõuab uusi oskusi. Mõtteviisi muutus algab ettevõtete ja organisatsioonide juhtidest, uutmoodi strateegiliste eesmärkide seadmisest ja tööprotsesside ümbermõtestamisest.“
170 tasuta roheoskuste koolitust
- Eesti ettevõtete töötajatel on võimalus osaleda roheoskuste koolitustel, mida viivad läbi kutseõppeasutused ja kõrgkoolid.
- Õppimisvõimalus on tagatud vähemalt 3000 täiskasvanule.
- Peamised koolituste pakkujad on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Majanduskool ja Eesti Maaülikool.
- Kõige rohkem koolitusi pakutakse juhtimise valdkonnas, kuna just juhid on muutuste eestvedajad.
- Koolitused on osalejatele tasuta. Koolituse pakkuja võib teha osalejate valiku vastavalt sihtgrupile. Koolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest.
- Koolitusgrupid komplekteeritakse avatud koolituste põhimõttel, kus osalevad erinevate ettevõtete töötajad. Ettevõttepõhiseid tellimuskoolitusi ei toimu.
- Alates juunist 2025 saavad ettevõtted taotleda Eesti Töötukassalt toetust oma töötajate roheoskuste arendamiseks.
Uuri lähemalt ja leia oma meeskonnale sobivaim koolitus juba täna: www.roheoskus.ee