Turism jätab jälje – kas ka tähenduse?

Loo autor: Kanni Kallastu

Tiitel: Turismiklastri juht

Email: kanni.kallastu@visitsouthestonia.com

Me armastame reisida – uued kohad, uued maitsed, uued inimesed. Reisimine pakub meile vabadust ja avardab maailmapilti. Aga iga reis jätab jälje – mitte ainult Instagrami, vaid ka keskkonda, kogukonda ja kultuuri. Turism ei ole kunagi neutraalne. Küsimus pole enam ammu selles, kas turism keskkonda ja kogukonda mõjutab, vaid kui suur  see mõju on – ja kas me suudame seda juhtida nii, et see oleks õiglane, vastutustundlik ja tulevikku vaatav?

Kestlik turism on sõnapaar, mis on leidnud koha pea igas arengustrateegias ja visioonidokumendis. Ent sageli jääb segaseks, mida see päriselt tähendab. Kas see on “meigikiht” senistele tegevustele või uus majandussuund, mis nõuab sügavamat mõtteviisi muutust?

Kestlik turism pole ainult looduses matkamine

Alustame sellest, et kestlik turism ei võrdu looduses käimisega. Jah, looduses viibimine võib olla osa sellest, aga sama oluline on, kuidas ja millise mõjuga seda tehakse. Kestlik turism on ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) tsiteerides turism, mis arvestab oma praegust ja tulevast majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, täites külastajate, turismitööstuse, keskkonna ja kohalike kogukondade vajadusi.

Seda mõistet tuleks vaadelda kui tasakaalulist kolmikmõõdet:

• Keskkonnamõju – kui palju tekitab turism CO₂ jalajälge, jäätmeid, mõju elustikule?
• Majanduslik mõju – kas kasu saavad kohalikud teenusepakkujad või suured välisfirmad?
• Sotsiaalne mõju – kuidas turism mõjutab kohalike elurütmi, kultuuri, identiteeti?

Kui kõik kolm töötavad koos, on lootust, et turism ei hävita seda, mille pärast inimesed üldse  reisivad.

Mugavuse ja teadlikkuse vahel

Kestlikkus võib kõlada ebamugavalt. Eriti, kui mõistame seda kui aeglasemat liikumist, väiksemaid gruppe, vähem mugavusi ja rohkem planeerimist. Inimene, olgem ausad, on mugavusharjumuste ori. Kui on valida kahe hotelli vahel, valib enamik selle, millel on odavam hind ja kiirem broneerimine ning mitte tingimata selle, mis tegutseb keskkonnasõbralikult ja kogukonda toetavalt.

Ka teenusepakkujal pole alati lihtne. Rohelisemad valikud maksavad rohkem, nende juurutamine võtab aega ja neid peab pidevalt selgitama ja sageli ka tõestama, et see ei ole pelk rohepesu. Uuringud näitavad, et inimesed tahaksid reisida keskkonnasäästlikumalt – näiteks Booking.com 2024. a jätkusuutliku reisimise raportis väitis 75% vastanutest, et nad soovivad järgmise 12 kuu jooksul reisides teha rohelisemaid valikuid. Kuid infot on vähe, süsteemid on keerulised ja sageli tundub kestlikkus olevat pigem lisakoormus kui abiline.

Samas ei tähenda kestlikkus loobumist. Vastupidi – see võib olla võimalus avastada rohkem, sügavamalt ja ehedamalt. Kujuta ette reisi, kus sa mitte ainult ei „näe“ kohta, vaid kohtud inimestega, kes seal elavad. Sööki, mis pole plastkarbis, vaid kellegi vanaema retsepti järgi tehtud. Jutte, mis räägivad kordades rohkem kui väljapanek suveniiripoes. See ei ole luksus – see on uus normaalsus –  või vähemalt võiks olla.

Kellele kestlik turism kasulik on?

Kestlik turism õpetab meid kohtuma „teisega“. Olgu selleks teistsugune maastik, kultuur või inimene. See kohtumine peab olema vastastikune. Küsimus pole ainult selles, mida mina kui reisija kogen, vaid ka selles, mida see kogemus tähendab kohalikule elanikule. Kas turism rikastab tema elu või häirib igapäeva? Kas kohalik tunneb, et tal on valik või et teda kasutatakse ära?

Kestlik turism räägib ka õiglusest. Kes võidab turismist? Kes jääb nähtamatuks? Kes peab oma elu ümber kohandama, et teised saaksid puhata? Need ei ole lihtsad küsimused, aga neid tuleb esitada. Kui jätkame vanaviisi – aina rohkem, kiiremini, kaugemale –, jõuame punkti, kus turismist saab iseenda vastand: turism hakkab hävitama seda, mille pärast inimesed üldse reisile lähevad.

Turismi tulevik ei ole must-valge. See ei tähenda, et me ei tohi enam lennata või hotellis ööbida. Siiski tähendab see, et me peame reisi rohkem läbi mõtlema. Kas see on vajalik? Kas on mõistlikum reisida harvem, aga tähendusrikkamalt? Kas ma saan toetada kedagi, kes päriselt hoiab seda paika, kus viibin? Kas ma saan olla osa millestki, mis ei kao mu lahkumise järel, vaid kestab ja kasvab?

Kestlik turism ei ole täiuslik

Keegi ei oota täiuslikkust. Kestlikkus ei tähenda, et pead loobuma kõigest ja elama ainult metsas. See tähendab teadlikkust ja valikute kaalumist. Kui iga inimene, kes reisib, teeb ühegi väikese teadliku valiku – toetab kohalikku tootjat, väldib plastpakendit, valib rahulikuma sihtkoha, on sellel juba mõju. Kui iga teenusepakkuja mõtleb, kuidas tema tegevus saab kogukonda tugevdada, mitte koormata, sünnib uus kvaliteet.

Me ei pea ootama, kuni kõik süsteemid muutuvad. Me saame alustada väikestest sammudest. Just seetõttu ei ole kestlik turism lihtsalt moeväljend. See on valik, mis aitab meil säilitada võimalust reisida. Mitte ainult „kohale jõudmise“ mõttes, vaid ka sisuliselt: jõuda paika, loodusesse, inimeste keskele – ja olla kohal mitte ainult kui tarbija, vaid ka kui kaasteelisene.

Tulevik ei oota

Võib arutleda, miks see üldse oluline on. Kas pole reisimine lihtsalt osa elust – rõõm ja vabadus, mis kuulub kõigile? Jah, kuulubki. Aga kas me suudame seda vabadust nautida nii, et see ei tule kellegi teise arvelt? Kestlik turism ei vähenda vabadust – see aitab seda pikendada. Et need metsadkülad ja kogukonnad, kuhu me täna läheme, oleksid päriselt olemas ka homme.