Loodus ei müü, vaid elustab

Loo autor: Merle Antson,  personaalse heaolu treener

Meie tervis ei sõltu ainult sellest, mida sööme või kui palju liigume; see sõltub ka keskkonnast, kus viibime,  ja otsustest, mida teeme. Loodussõbralikkus ei ole midagi kauget ega kättesaamatut – see algab väikestest igapäevastest valikutest ja sügavamast hoolimisest iseenda vastu.
Loodus on alati olnud loomulik osa mu elus. Nii loomulik, et ma sellele erilist tähelepanu ei pööranud. Kuni ühel sügisel otsustasin veeta aasta lõpuni igal nädalal ühe öö looduses. Mul polnud aimugi, kui palju see mu elu muudab!

Loodusele sobid iseendana

Varem tähendas looduses viibimine mulle pigem sportlikku pingutust – pikad kilomeetrid ja täisvarustus. Olen ju sporditüdruk! Vähehaaval hakkasin aga looduses viibimist.ümber mõtestama. Avastasin, et ka väiksema pingutuse ja lühema ajaga saab end laadida – selleks tuleb looduses lihtsalt olla, mitte taas midagi teha. Ning see „lihtsalt olemine“ muutis minus midagi.
Mul tekkis rohkem ruumi uutele ideedele. Üha selgemaks sai, et inimene vajab täisväärtuslikuks toimimiseks loodust. Kui oleme liiga kaua tehislikus maailmas, kohandume ootuste, mitte oma olemusega. Looduses, seevastu, ei ole vaja end kuhugi vormi mahutada ega tõestada –  sobid juba niigi, päris endana. Loodus ei oota meilt midagi peale austuse ja hoolimise ning selles on tohutu tervendav jõud.

Vana tarkus – vajame kontakti loodusega

Keskkond ei ole vaid põrand või maa, lagi või taevas, seinad või kaljud, hooned või metsad, teed või jõed. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb – inimesed, õhk, vesi, müra ning ka kõik, mida tarbime. Meie kehad kannatavad mitte ainult mürgiste ainete, vaid ka pideva stressipilve, mürasaju, infotormi ja läbipõlemise tulekahjude all. Seda üks roheline smuuti juba ei tasakaalusta! Me ei vaja siin uudset lahendust, vaid peame hoopis naasma vana tarkuse juurde. Pingutusele järgneb puhkus, tegutsemisele olemine, kiirustamisele rahu ning kõige olulisem – vajame loodusega kontakti.

Kõik, mis on hea loodusele, on hea ka mulle

Märkasin, kuidas loodusega kooskõlas elamine hakkas positiivselt mõjutama mu enesetunnet ja energiataset. Kindlasti ei ole kokkusattumus, et mu senise elu kõige õnnelikumatel ja täisväärtuslikumatel aastatel veetsin kõige enam aega looduses. Olen alati olnud terviseteadlik ning huvitunud füüsilisest heaolust, kuid nüüd nägin inimest terviklikumalt. Hakkasin rohkem huvi tundma looduse ja inimese suhte vastu ja tasapisi muutusid ka mu tarbimisvalikud. Uurisin koostisosi, õppisin lugema silte. Mõistsin, et paljud tooted ei ole loodud tervise, vaid kasumi nimel.
Inimkeha on küll kohanemisvõimeline, aga mitte lõputult. Toksiinide ja kehavõõraste ainete koormus, mida igapäevaselt tarbime, on liiga suur. Nende tegelikud mõjud on alles uurimisel. Seega otsustasin, et kui ma ei saa aru, mis koostisosad tootes on, on üsna tõenäoline, et ka mu keha ei oska nendega midagi peale hakata.
Selle otsuse tegemise muutis lihtsaks taipamine, et kõik, mis on hea loodusele, on hea ka mulle. Ja mis loodust kahjustab, see ei saa ka mulle hea olla. Me oleme osa loodusest, mitte väljaspool.

Me ei saa elada saastunud maailmas ja loota, et keha jääb terveks. Uuringud näitavad, et mikroplast koguneb meie organitesse, sealhulgas ajju, neerudesse ja südamesse ning     see võib mõjutada meie vaimset ja füüsilist tervist. Maailma Terviseorganisatsioon     on öelnud, et 23% haigustest maailmas on seotud keskkonnateguritega, seega iga neljas.
Väikesed valikud, suur mõju. Muutus algab väikestest asjadest. Kodus hakkasid mu tooted  järk-järgult vahetuma. Kestvamad valikud, looduslikumad koostisosad, vähem plastikut. Vähem prügi, vähem ostlemist ning aastate jooksul säästan lisaks tervisele ja loodusele ka raha.

Minu senised lemmikud:

• pestavad meigieemalduslapid
• Stasher-kotid, mis kestavad aastaid ja asendavad kilekotte
• looduslikud keha- ja koduhooldusvahendid
• võrkkotid puu- ja köögiviljade jaoks
• klaasist või roostevabast terasest säilituskarbid
• käsnkõrvitsast või kookoskiust nõudepesukäsnad

Kas teadsid, et tavaline köögikäsn eraldab iga pesuga miljoneid mikroplastiosakesi? Kui üks pere vahetab need 30 aasta jooksul loodussõbralike vastu, väldib see ligi 23,4 miljardit mikrokiudu meie loodusesse ja kehasse sattumast.
Ei tohi olla ka naiivne ning tasub säilitada kriitiline mõtlemine. Iga „mahe“ või „vegan“ toode ei ole automaatselt tervislik ega loodussõbralik. Ka see on tööstus, mille eesmärk on kasum ning kus tootesilt on loodud müümiseks, mitte harimiseks.
Ei ole vaja langeda äärmustesse ega ajada taga täiuslikkust. On oluline mitte unustada külluslikku ja võimalusi täis elu nautimist! Kui suurem osa meie valikutest on teadlikud ja hoolivad, siis on see juba väga suur samm. Iga kord, kui valid looduse, valid ka iseenda ja valid eheda elu.

Küsimuste korral võta minuga ühendust: www.merleantson.com