Kohaliku väikeettevõtluse kestlik ja
konkurentsivõimeline areng Eestis 2030:
Tegevusvisioon ja ettepanekud

Sissejuhatus

Käesolev tegevusvisioon ja ettepanekute dokument sündis EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) ja programmi “Roheline ja hooliv maailm” Maapäeva ja arutelu-töötubade tulemuste põhjal, mis toimus 22. aprillil 2025. aastal EBS-i aulas. Sündmus “3K Eesti ettevõtjale: Kohalik, kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik Eesti ettevõtjatele 2030” tõi kokku ligi 70 osalejat – peamiselt mikro- ja väikeettevõtjat – üle Eesti, kellest enamik on rohekogukonna roheettevõtlus.ee liikmed.

Päeva avasid Ester Eomois (EBS, EENA) ja Siiri Tiivits-Puttonen (roheettevõtlus.ee platvorm), inspireerivate ettekannetega esinesid Madeleine Tults (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA), Kerli Ats (Põllumajandus- ja Kaubanduskoda) ja Tõnu Väät (Eesti E-kaubanduse Liit), kes rääkisid  Eesti ettevõtluse tulevikusuundadest, toidujulgeoleku tähtsusest, väikeettevõtete väljakutsetest ja digiekspordi võimalustest.

Maailmakohviku formaadis toimunud praktilistes töötubades arutleti, kuidas muuta Eesti väikeettevõtlus nähtavamaks ja kestlikumaks, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ja roheinnovatsiooni ning kuidas toetada ettevõtjaid rahvusvahelisel laienemisel ja rahastuse leidmises. Arutleti ka teemal, kuidas kaitsta kohalikku ettevõtjat ja keskkonda e-kaubanduse kaudu imporditava odava ja ebakvaliteetse toodangu eest.

Töötubade tulemused koondati ühisesse visiooni, millest sündis käesolev tegevusvisiooni dokument — suunatud ettevõtjatele, otsustajatele ja koostööpartneritele.

Eesti väikeettevõtjad moodustavad üle 99% kõigist ettevõtetest, olles meie majanduse ja kogukondade elujõu kandjad. Mikro- ja väikeettevõtted loovad töökohti, hoiavad elus regionaalset arengut ja uuendavad ärimudeleid, mis vastavad üha muutuvatele globaalsetele ja kohalikele vajadustele.

Statistika kinnitab nende tähtsust:

• 99,88% kõigist Eesti ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted;
• 82% erasektori tööhõivest, 80% kogukäibest ja 81% ekspordimahust tuleb väikeettevõtetelt;
• Lisaks annavad väikeettevõtted 85% põhivara investeeringutest ning 77% sotsiaalmaksu laekumisest. (Allikas: EVEA 2025)

Samuti on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) Euroopa majandusmaastiku alustalad:

• Euroopa Komisjoni sõnul loovad just VKE-d Euroopas 85% uutest töökohtadest.
• Euroopa Komisjoni hinnangul on üheksa kümnest ettevõttest väikese või keskmise suurusega ning kaks kolmest töökohast on loodud VKE-de poolt.

Seega on VKE-de toetamine ja arendamine oluline nii Eesti kui ka kogu Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt.

Eesti väikeettevõtluse tugevused hõlmavad:

• turvalist ja puhast elukeskkonda;
• väikeriigile omast paindlikkust ja kiiret reageerimisvõimet;
• väga head digitaristut;
• haritud ja tööharjumustega inimesi (sealhulgas kõrge naiste tööhõive);
• tugevat haridussüsteemi. (Allikas: EVEA 2025)

Eesti võimalus on just väikeettevõtluses, kuna meil puuduvad suured loodusvarad ja tööjõureservid ning meie geopoliitiline asend ja haja-asustus ei soosi suuri välisinvesteeringuid. Seetõttu on just nutikad, haritud inimesed ja paindlikud väikeettevõtted meie peamine jõukuse ja innovatsiooni allikas. (Allikas: EVEA 2025)

Tänases muutuvas maailmas on vältimatu, et väikeettevõtlus liigub kestliku ja keskkonnasõbraliku arengu suunas. Roheettevõtlus ei ole ainult vastutus keskkonna ees, vaid ka võimalus  pakkuda turule läbipaistvaid, väärtuspõhiseid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi.

Roheväljakutsed on ühtaegu suurim proovikivi ja suurim võimalus Eesti väikeettevõtlusele. Väikeettevõtjate oskus kohaneda ja kiirelt uuendusi rakendada annab meile võimaluse olla eesliinil kestlike ärimudelite, keskkonnakaitse ja looduse hoidmise lahenduste arendamises.

Eesti seisab täna silmitsi mitmete keskkonnakaitse ja säästva arengu väljakutsetega:

• Eesti keskkonnajälg on Euroopa keskmisest suurem – näiteks CO₂ heide elaniku kohta oli Eestis 2022. aastal pea kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (Eurostat, 2023).
• Ringmajanduse materjali kasutuse määr Eestis on vaid 17,3% (EL-i keskmine 11,7%, Eesti Statistikaamet, 2024), kuid materjalide tõhusama kasutamise potentsiaal on väga suur.
• Kestlike ärimudelite ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtt Eesti väikeettevõtetes on alla 25% (EAS ja KredExi ühisuuring, 2023), mis näitab, et enamik ettevõtteid on alles algusjärgus teadliku looduskaitse ja ressursitõhususe rakendamisel.
• Toidujulgeoleku uuringu andmetel impordib Eesti ligi 50% oma toidust, mistõttu kohaliku tootmise ja töötlemise arendamine on ülioluline Eesti majandusliku iseseisvuse ja looduse kaitse seisukohalt (Põllumajandus- ja Toiduamet, 2024).

Samas on Eesti tarbijaskonnas kasvav nõudlus keskkonnasäästlike ja kohalike toodete järele:

• 72% Eesti tarbijatest peab ostuotsuse tegemisel keskkonnasäästlikkust oluliseks (Kantar Emor, 2023).
• 60% Eesti inimestest eelistab võimalusel kohalikke tooteid ning peab oluliseks nende päritolu ja tootmismeetodite läbipaistvust (Turu-uuringute AS, 2023).
• Üle 50% Eesti tarbijatest on valmis maksma rohkem toote eest, mis on toodetud loodussäästlikult või mille ökoloogiline jalajälg on väiksem (Eurobarometer, 2024).

Lisaks näitavad uuringud, et kohaliku toidu tarbimist seostatakse otseselt tervislikkuse ja kvaliteediga:

• 85% Eesti tarbijatest peab tervisliku toitumise propageerimist oluliseks põhjuseks eelistada kohalikku toitu (Turu-uuringute AS, 2023).
• 92% inimestest hindab võimalust osta toitu otse tootjalt, usaldades enam värsket ja vähem töödeldud kohalikku toodangut.
• Kohalik toit, mis jõuab kiiremini tarbijani ja vajab vähem säilitusaineid, toetab teadlike valikute kaudu paremaid toitumisharjumusi ja üldist rahvatervist.

Need trendid loovad Eesti väikeettevõtjatele tugeva võimaluse kasvada, pakkudes loodussõbralikke, läbipaistvaid ja kestlikke tooteid ning teenuseid.

Kohaliku tootmise ja toidu säilitamine ja edendamine on osa Eesti riigi toidujulgeolekust ja majanduslikust iseseisvusest. Selleks, et väikeettevõtted oleksid rahvusvahelises konkurentsis edukad, tuleb:

• hoida majandus- ja maksukeskkond stabiilsena, vältides järske muutusi ja ebakindlust;
• ühtlustada otsetoetused ja tagada õiglane toetuskeskkond, et Eesti ettevõtjad ei jääks rahvusvahelises konkurentsis ebasoodsasse olukorda;
• säilitada ja tugevdada Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastust ning kaasata täiendavaid Euroopa fonde, et toetada roheüleminekut tasakaalus majandusliku jätkusuutlikkusega;
• vähendada bürokraatiat kui eraldiseisvat poliitilist eesmärki, luues lihtsama ja ettevõttesõbralikuma haldusraamistiku.

Need sammud aitavad tugevdada Eesti kohalikku ettevõtlust, kasvatada meie ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tagada kestlik ja turvaline majanduslik areng aastani 2030 ja kaugemalegi.

Käesolev tegevusvisioon pakub välja praktilised sammud ja ettepanekud, kuidas koostöös selle visiooni suunas liikuda.

EENA Maapäeva 2025 sõnum on: “Kohalik, kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik sünnib koostöös.”

Allakirjutanud:

Rohekogukond roheettevotlus.ee

EENA

EVEA

E-Kaubandus Liit

Tuleviku Instituut

Põllumajandus- ja Kaubanduskoda

TEGEVUSVISIOON: Tegevussuunad ja ettepanekud kestliku, kohaliku ja konkurentsivõimelise väikeettevõtja toetuseks

1. Eelista Eesti kestlikku toodangut

Kuidas tõsta kohalike toodete ja teenuste nähtavust ning konkurentsivõimet?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Tõsta oma digiteadlikkust ja arenda kaasaegseid, kasutajasõbralikke veebilahendusi (kodulehed, e-poed, sotsiaalmeedia), kust on lihtne leida infot keskkonnahoidlike ja tervisesõbralike väärtuste kohta.
• Muuda oma toote päritolu ja lugu nähtavaks. Rõhuta, kust tooraine tuleb, kuidas toodet valmistatakse ja millist loodust säästvat väärtust sa lood. Tarbijad otsivad ausust ja läbipaistvust. Muuda oma toode või teenus arusaadavaks, rõhutades selle kvaliteeti ja kestlikkust.
• Tõsta esile oma toote või teenuse tervisesõbralikkust ja loodussäästlikkust. Selgita, miks kohalik kaup on tervislikum ja keskkonnale väiksema jalajäljega.
• Tunne oma sihtrühma ja turgu, tehes sihipäraseid turu- ja konkurentsianalüüse.
• Erista oma toodet konkurentidest, tuues selgelt esile oma „kirsi tordil“ — ainulaadse tugevuse.
• Ole läbipaistev tootmisprotsessis, jagades infot tooraine, tootmise, pakendamise ja transpordi kohta.
• Ehita tugevad väärtuspõhised kliendisuhted, pakkudes personaalseid lahendusi ja loodussõbralikke tooteid.
• Taotle kvaliteedimärgiseid ja kasuta neid oma toodete usaldusväärsuse ja nähtavuse suurendamiseks.
• Ehita isiklik turundusvõrgustik ja lojaalne kliendibaas, kasutades kogukonna üritusi ja võrgustikke.
• Liitu kohalike tootjate ja ettevõtjate võrgustikega. Ühine turundus ja koostöö suurendavad nähtavust ning toetavad usaldust kogukondades.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Vähendada bürokraatlikku koormust, et ettevõtjatel oleks rohkem aega keskenduda põhitegevusele ja väärtusloomele.
• Seada riigihangetes sisse kvaliteedikriteeriumid, mis eelistavad kohalikke, kestlikke ja tervisesõbralikke tooteid ja teenuseid.
• Käivitada väikeettevõtjate e-müügipäevad, koostöös E-kaubanduse Liiduga ja roheettevõtlus.ee platvormiga, et toetada toodete ja teenuste nähtavust ja usaldust.
• Toetada tarbijate teadlikkuse tõstmist kohaliku ja tervisliku toodangu väärtusest ühiskampaaniate kaudu.

1. Rohkem Ringmajandust ja rohetehnoloogia innovatsiooni mikroettevõtluses

Kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ja vähendada tootmisjääke?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Disainida tooteid kohe algusest peale kestlikkusele mõeldes: arvestades võimalusega tooteid parandada, taaskasutada ja ümber töödelda.
• Leida ja väärindada oma tootmisjääke, arendades neist uusi tooteid, pakkudes jääke teistele ettevõtjatele või suunates need kogukondlikku ringlusesse.
• Otsida aktiivselt koostöövõimalusi teiste väikeettevõtjatega: luua piirkondlikke tootmisjääkide jagamise ja vahetamise võrgustikke.
• Kaasata teadusasutuste teadmisi ja rakendada tehisaru (AI) lahendusi materjalide taaskasutuse, jääkide väärindamise ja tootearenduse optimeerimiseks.
• Osaleda ringmajanduse ja kestliku disaini koolitustel ning kogukondlikel õpitubadel, et õppida ja jagada väärtuslikke praktikaid.
• Teha nähtavaks oma toote ja ettevõtte panus looduse hoidmisele ja materjalide säästmisele: jagada kliendiga lugusid ja näiteid, kuidas toode aitab vähendada ressursikulu.
• Luua tootele või teenusele “elutsükli kaart” – lihtne ja arusaadav info selle kohta, kuidas toode sünnib, kuidas seda hooldada ja kuidas seda elutsükli lõpus õigesti käidelda või ringlusse anda.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Luua ja arendada keskne andmebaas tootmisjääkide ja nende väärindamise võimaluste kohta, hõlbustades ettevõtete vahelist koostööd ja jääkide ringlust.
• Tugevdada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel: pakkuda praktilisi koostööprogramme, mentorlust ja õppereise, et teadus- ja arendustegevus jõuaks väikeettevõtluseni.
• Toetada ringmajanduse keskuste loomist ja arengut piirkondades: aidata tootmisjääke koguda, sorteerida, väärindada ja turustada.
• Käivitada teavituskampaaniaid ja konkursse, mis tunnustavad parimaid ringmajanduse lahendusi väikeettevõtluses.
• Luua toetavad rahastusprogrammid väikeste kestlike innovatsiooniprojektide arendamiseks, sealhulgas keskkonnasäästlike toodete ja teenuste testimiseks ja turuletoomiseks.

III. Kohalikud ja kestlikud tooted eelistatult e-kaubanduses ja targad strateegiad välisturgudel

Kuidas suurendada Eesti toodete rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Luua professionaalsed, kasutajasõbralikud ja mitmekeelsed e-poed, mis pakuvad lihtsat ja usaldusväärset ostukogemust.
• Rõhutada toodete väärtuspõhist ja kestlikku olemust, tehes iga toote lugu ja selle mõju kliendile nähtavaks (nt päritolu, käsitöö, väiksem keskkonnajalajälg, tervisesõbralikkus).
• Tõsta teadlikkust vastutustundlikust tarbimisest, selgitades klientidele kohaliku toodangu eeliseid võrreldes masstootmise ja kaugelt transporditud toodetega.
• Luua brändikuvand, mis toetub läbipaistvusele, keskkonnahoiule ja kogukondliku majanduse toetamisele — väärtused, mida rahvusvaheline teadlik tarbija üha enam hindab.
• Osaleda rahvusvahelistel messidel, konkurssidel ja ärifoorumitel, luues kontakte, tõstes nähtavust ja avardades ekspordivõimalusi.
• Kasutada nutikaid turunduskanaleid (sotsiaalmeedia, e-turundus, koostöökampaaniad) ja tehisaru võimalusi (nt sihipärased reklaamid, kliendikogemuse personaliseerimine) eksporditurgudele sisenemisel.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Tagada Eesti e-poodidele õiglane ja läbipaistev konkurentsikeskkond võrreldes globaalsete platvormidega, mis hõlmab maksustamist, tollireegleid, digimaksude õiglast jaotust, tarbijakaitse nõuete järgimist ning toote tervise- ja ohutusnõudeid.
• Toetada väikeste ja keskmise suurusega e-poodide rahvusvahelist laienemist, pakkudes eksporditoetusi, turu-uuringute ja sihtrühmapõhise turundusabi võimalusi.
• Edendada koostöövõrgustikke, kus Eesti väikeettevõtted saavad ühiselt siseneda eksporditurgudele ja jagada turunduskulusid (nt ühised veebiplatvormid, e-messid).
• Algatada teadlikkuskampaaniaid, mis tutvustavad kohaliku ja kestliku toodangu väärtust ning suurendavad Eesti kui usaldusväärse ja kvaliteetse päritoluriigi tuntust.
• Algatada teadlikkuskampaaniaid, mis tõstavad tarbijate teadlikkust imporditud masstootmise (sh odavate Hiina toodete) võimalikust mõjust tervisele, keskkonnale ja kohaliku majanduse kestlikkusele.

1. VKEde toetamine ja kestlik areng

Milliseid initsiatiive vajavad väikeettevõtjad, et kestlikult areneda?

Väikeettevõtjate ja kogukondade tegevused:

• Arendada kohalikku koostööd ja võrgustikke, luues ettevõtjate klubisid, koostööplatvorme ja teadmiste jagamise võrgustikke.
• Julgustada väikeettevõtjaid ühisprojektide ja kogukonnapõhiste algatuste kaudu ressursse ja teadmisi ühendama.
• Kaasata aktiivselt olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke tugiteenuseid (nt Töötukassa, Maakondlikud Arenduskeskused), et kasutada ära olemasolevaid koolitus-, nõustamis- ja toetusvõimalusi.
• Edendada kogukondade ja omavalitsuste koostööd väikeettevõtjatega kohaliku majanduse ja tööhõive edendamiseks.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Eelistada hangetel kohalikke tootjaid ja teenusepakkujaid, sh toidupaketid, esinduskingitused, turundusmaterjalid, üritusteenused jms.
• Luua ühtne ja kasutajasõbralik toetuste andmebaas, mis võimaldab ettevõtjatel kiirelt ja lihtsalt leida neile sobivaid rahastamisvõimalusi, toetusi ja arendusprogramme.
• Arendada väikeettevõtetele “jätkusuutlikkuse kalkulaator”, mis aitab hinnata oma tegevuse keskkonnamõju ning pakub konkreetseid suuniseid ja võrdlusandmeid teiste samas sektoris tegutsevate ettevõtetega.
• Pakkuda alustavatele ja kestlikku arengut suunavatele väikeettevõtjatele maksusoodustusi, eelkõige tööjõukulude ja käibemaksu osas, et soodustada töökohtade loomist ja turule sisenemist.
• Vähendada bürokraatiat ja lihtsustada aruandlust, muutes regulatiivse keskkonna läbipaistvamaks ja ettevõttesõbralikumaks.
• Tugevdada koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolidega, et viia teadustöö tulemused ja kestlikud innovatsiooniideed praktilise väikeettevõtluseni. (Näiteks piirkondlikud teaduspartnerlusprogrammid, koostööseminarid ja teaduspõhised tootearendusteenused.)

Kokkuvõtteks: Eesti väikeettevõtjate kestlik ja konkurentsivõimeline areng vajab süsteemset ja läbimõeldud lähenemist, kus iga lüli — ettevõtjad, kogukonnad ja riiklikud institutsioonid — tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel:

1. Tugev ettevõtjate endi initsiatiiv ja koostöövõrgustike arendamine, et luua suurem nähtavus, jagada ressursse ning tugevdada üksteise turupositsiooni.
2. Paindlik ja toetav riiklik raamistik, mis toetab väikeettevõtlust ja soodustab kestlikke ärimudeleid, väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning toetab teadlikku keskkonna- ja looduse hoidmist.
3. Rahvusvahelise turu võimaluste teadlik ja strateegiline kasutamine, aidates Eesti ettevõtetel kasvada ja eksportida oma väärtuspõhiseid lahendusi üle maailma ja tugevdada Eesti mainet usaldusväärse ja kestliku päritolumaana.

Hoolides loodusest ja toetades kohalikku ettevõtlust, loome koos kestliku, konkurentsivõimelise ja turvalise Eesti tuleviku.

Koostaja: Roheettevõtlus.ee platvorm ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon
(EENA)
Autor: Ester Eomois
Täiendused: Siiri Puttonen
Mentorid: Kai Klein, Ly Kubenko, Riina Piigli, Helen Orav-Kotta, Annely Aer, Riina
Eedra, Maie Mängel, Marika Jõeleht, Kristiin Bauer, Maarja Kalmet