Veebinar: „Flow Festivali materjalijalajälg”

3. aprillil toimus veebikohtumine Soome teadlase Hilma Leppiojaga, kes tutvustas oma 2023. aastal Helsingi Ülikoolis kaitstud magistritööd, mis valmis koostöös D-mat ltd-ga ning käsitleb Flow Festivali 2022. aasta materjalijalajälge. 

Esimene Flow Festival korraldati muusikakollektiivi Nuspirit Helsinki eestvedamisel 2004. aastal Soomes Helsingis. Sõpruskond soovis luua sündmuse, mis ühendaks erinevaid kunstivorme muusikaga. Tänaseks on Flow Festival kasvanud üheks suurimaks ja mainekamaks igasuviseseks festivaliks Euroopas. Aastate jooksul on festivalil esinenud üle 1600 esineja, sealhulgas Alicia Keys, Arctic Monkeys, Björk, Bon Iver, Florence + The Machine, Frank Ocean, Gorillaz, Grace Jones, Janelle Monáe, Kanye West, Kendrick Lamar, Kraftwerk, Lana Del Rey, Nick Cave & The Bad Seeds, Sia… 

Massisündmuste läbiviimine toob kaasa väga tõsiseid keskkonnamõjusid (kasvuhoonegaaside heitkogused, jäätmed, veereostus jpm). Muusikafestivalid pakuvad inimestele meeldejäävaid ja uusi kogemusi, võimaldavad nautida elavat muusikat ja edendavad kogukonnatunnet. Ei ole otstarbekas neid sündmusi ära jätta, kuid meie kui inimkonna vastutus on leida võimalusi, kuidas korraldada massissündmusi nii, et minimeerida oma keskkonnajalajälge ning aidata kaasa looduse kaitsmisele ja säilitamisele. 

Paljud festivalid, nii ka Flow Festival, on juba aastast 2009 arvutanud välja oma sündmuse süsinikujalajälje suurust. 2021. aastal käivitati Soomes projekt, kus hakati laiemalt uurima Flow Festivali keskkonnamõju. Hilma Leppioja magistritöö valmimine oli osa sellest projektist. Autor uuris oma magistritöös 2022. aasta Flow festivali materiaalse jalajälje suurust ning ressursikulu, võttes vaatluse alla viis erinevat kategooriat: biootilised keskkonnategurid (taastuvad ressursid, nt põllukultuurid ja kariloomad), abiootilised keskkonnategurid (taastumatud ressursid, nt mineraalid ja fossiilkütused), vesi, õhk ja erosioon. Autor püstitas kaks uurimisküsimust: 

1. Kui suur oli Flow Festival 2022 kogu materiaalne jalajälg?
2. Millised tegurid aitasid 2022. aasta Flow Festivali kogu materiaalse jalajälje kujunemisel kõige rohkem kaasa?

Töö sissejuhatav osa hõlmab materjalijalajälge uurivat kirjandust, teenuse osutamise kulu ühe ühiku kohta ja materjalivoogude arvestust. Sellele järgnev uuring sisaldab tarbimisandmete kogumist, jalajälje arvutamist ja tulemusi. Materjalijälje arvutamiseks jagas autor tarbimisandmed üheksasse kategooriasse: 1) kohapealsed ressursid (infrastruktuur), 2) lavaressursid (lavatehnika), 3) partnerite ressursid, 4) ehitised, masinad, 5) korraldusega seonduv logistika (maismaa-, mere- ja lennutransport), 6) tarbimine (kütused, elekter, veetarbimine ja jäätmekäitlus), 7) söök ja jook, 8) külastajad (külastajate transport ja majutus), 9) muu (dekoratsioonid, randmepaelad jne). Arvutuskäik näitas, et 2022. aasta Flow Festivali kogumaterjalijälg oli 7780 tonni, mis tähendab iga külastaja kohta päevas 86 kg. Kõige rohkem aitas materiaalse jalajälje kujunemisele kaasa külastajate kategooria, mis moodustas tervikust 73,4%, millele järgnes kategooria toit ja jook (7,3%), kusjuures süsinikujalajälg vähenes 50%, kuna 2022. aastal eemaldati menüüst punane liha, mis asendati vegan-, taimetoidu ja kalaga. 

Töö lõpuosas tegi autor ettepanekuid ja tutvustas säästlikke võimalusi festivali materjalijalajälje vähendamiseks.

Esimeseks lahenduseks pakub autor, et kui 50% Soome teistest paikadest Helsingisse sõitvatest autodest asendataks bussi ja rongiga, oleks materjali jalajälje vähendamise potentsiaal 170 000 kg, mis moodustaks 2,2% festivali kogujalajäljest. Lisaks, kui 50% taksode ja autodega sõidud Suur-Helsingis asendada ühistranspordiga, võiks materjali jalajälge vähendada 143 000 kg võrra ehk 1,8%.

Lisaks tegi autor ettepaneku toidu ja joogiga seonduva osas. Nimelt 2022. aastal ei müüdud Flow Festivalil punast liha ja linnuliha, mis vähendas võrreldes 2019. aastal toimunud festivaliga materjali jalajälge poole võrra. Sellest tulenevalt teeb autor järelduse, et materjali jalajälje vähendamine saavutatakse suurendades kodumaise taimetoidu ja veganitoitude osakaalu ning vähendades üldist toidu- ja joogitarbimist. Näiteks 100% vegantoitudele üleminek festivalil võiks vähendada materjali jalajälge 55 000 kg võrra. Lisaks, kui 50% alkohoolsetest jookidest asendatakse karastusjookidega, vähendaks see materjali jalajälge veelgi (41 000 kg).

Lavaressursside puhul tekib suurim materjali jalajälg heli-, video- ja valgustusseadmete paigaldamiseks kasutatavatest konstruktsioonidest, mille puhul teeb autor ettepaneku nende arvu minimeerida või valida pikema kasutuseaga lahendused. 

Huvitava faktina on oluline ära mainida, et Hilma Leppioja magistritöö on ületanud ka Soome meediakünnise ning põhjustanud ka väikese skandaali. Nimelt, kui Soome ühe suurima festivali Seinäjoki linnas toimuva Provinssi festivali korraldusmeeskond otsustas festivalil pakkuda ainult vegantoitu, polnud osad festivali koostööpartnerid selle otsusega rahul. (vt https://yle.fi/a/74-20075029) Hilma sõnul teised Soome festivalid aktsepteerivad kliimasõbralikkust ja püüavad leida energiat ning loodust säästvaid lahendusi.